Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Neeme Suure ja Rannar Vassiljevi 24. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti poliitika kohta võrdõiguslikkuse suurendamiseks otsustamistasandil (nr 274). 

Arupärijate nimel esinenud Marianne Mikko viitas 13. detsembri valitsuse otsusele, mille kohaselt Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kvoodi kehtestamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete soolise jaotuse kohta. Samas nõustus valitsus lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada võrdsed võimalustele naistele ja meestele juhtivatel ametikohtadel töötamiseks, ning toetab põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete seas. Mikko esitas küsimuse, miks on Eesti vastu 40% soonõudele börsiettevõtete nõukogudes. 

Ansip selgitas, et kui on valida iganenud stereotüüpide ja ratsionaalsete argumentide vahel, siis valitsus eelistab oma otsuste tegemisele reeglina viimast, nii oli ka sookvootide puhul. Ta märkis, et valitsuse seisukohti arutati Riigikogu viies alalises komisjonis. Kõik komisjonid otsustasid valitsuse lähenemist toetada. Samuti olid aruteludesse kaasatud kõik 11 börsiettevõtet, keda nimetatud ettepanek oleks võinud puudutada. Ka börsiettevõtted pidasid esmatähtsaks kriteeriumiks nõukogudesse nimetatavate isikute kompetentsust. „Nagu kinnitatud seisukohtades öeldud, toetab valitsus võrdseid võimalusi kõikides liikmesriikides naistele ja meestele töötamaks juhtivatel ametikohtadel,“ toonitas Ansip. „Me toetame komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorgani liikmete seas. Kohustusliku numbrilise eesmärgi kehtestamise EL-i direktiiviga puudutaks vaid väikest gruppi ettevõtteid ja oleks samas liigne ettevõtlusvabaduse riive,“ ütles Ansip. 

Peaministri selgituste kohaselt peab valitsus oluliseks võrdõiguslikkuse suurendamiseks otsustamistasandil laiapõhjalist ühiskonna ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmist. Tema sõnul on suurem teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest esmaoluline eelarvamusvaba keskkonna tekkeks nii ameti- kui karjäärivalikute langetamisel. Ansip pidas EL-i tasandil oluliseks liikmesriikide kogemust ja heade praktikate vahetamist, samuti üle-euroopalisi teavitustegevusi ning meetmeid, mille abil ettevõtteid innustatakse seadma vabatahtlikult eesmärke naiste osakaalu suurendamiseks juhtorganites.“ Äriühingu üldjuhtimise raamistiku määramisel toetab valitsus EL-i tasandil eelkõige soovituslikke instrumente,“ märkis Ansip.             

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaan Õunapuu, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Rein Randveri 28. jaanuaril esitatud arupärimine narkosurmade kasvu kohta 2012. aastal (nr 276);             

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine Estonian Airi sponsorlepingute kohta (nr 279).           

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Sven Mikseri 31. jaanuaril esitatud arupärimine AS Estonian Air riigile kuuluvate aktsiate valitsemise heaperemehelikkuse kohta (nr 282). 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas kahele arupärimisele. Need olid:             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimine hooldusravi rahastuse kohta (nr 272);             

Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini ja Valeri Korbi 14. veebruaril esitatud arupärimine Kagu-Eesti haiglate reformi kohta (nr 290).           

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 21. jaanuaril esitatud arupärimine politsei töötajate palkade kohta (nr 266);        

Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Vladimir Velmani 22. jaanuaril esitatud arupärimine olukorra kohta Lõuna-Läänemaal (nr 269);             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimine teedel hukkunute kohta (nr 273);           

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 28. jaanuaril esitatud arupärimine Ida-Virumaa politseiprefektuuri vabade töökohtade kohta (nr 275). 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine.           

Istung lõppes kell 20.24. 

Istungi stenogramm. 

Riigikogu pressitalitus