Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Peeter Võsa, Yana Toomi, Tarmo Tamme, Priit Toobali, Vladimir Velmani ja Aadu Musta 14. oktoobril esitatud arupärimisele üldhariduse rahastamise kohta (nr 362). 

Arupärijad viitasid asjaolule, et õpetaja palga alammäärade tõstmiseks on vaja üldhariduses kehtestada uus rahastamismudel. Lisaks tuleb olulisel määral korrigeerida koolivõrku ja õpetajate arvu. Arupärijad soovisid teada, millises mahus plaanib Haridus- ja Teadusministeerium, tuginedes oma analüüsidele, vähendada õpetajate arvu. 

Aaviksoo selgituste kohaselt ei ole uus rahastamismudel loodud selleks, et tõsta õpetajate palga alammäära. Õpetajate palga alammäär on tõusnud viimastel aastatel ilma selle rahastamismudeli muutuseta. See tõuseb oluliselt ka järgmise aasta 1. jaanuarist ja päris kindlasti tõuseb ka 1. jaanuarist 2015. Aaviksoo märkis, et eelseisvatel aastatel on oodata õpilaste ja õpetajate suhtarvu muutust. Haridus- ja Teadusministeerium püüab rahastamise paindliku korraldusega seda arvestada, lisas ta. 

Aaviksoo sõnul on üksmeelselt leitud, et gümnaasiumis võiks olla kursuse ülemmääraks 32 ja põhikoolis 24 õpilast klassis. „Tiheasustusega piirkondades, kus lapsi on oluliselt rohkem kui üksikud klassikomplektid, tuleks lähtuda nendest klassi täitumise normatiividest, mis annaks põhikoolis õpetaja ja õpilase suhtarvuks 15 ja gümnaasiumis 16,3. „Siis saame tulenevalt õppekavast rehkendada vajalike õpetajate ametikohtade arvu. Iga õpetaja ametikoha kohta peaks tulema palgaraha 960 eurot,“ ütles minister. 

Aaviksoo arvates oleks pahatahtlik ja vastutustundetu arvata, et Haridus- ja Teadusministeerium tuginedes tehtud uuringutel kavandaks rahastamisreformi, mis kaotaks kodulähedase põhikooli. „Kinnitan teile, et kodulähedaste põhikoolide – eriti väikevaldade rahastamine eelseisval perioodil suhteliselt kasvab,“ toonitas Aaviksoo. 

Minister selgitas, et mitte kõik lapsed ei lähe kodulähedasse või koduvalla kooli. Liikumine toimub Eesti siseselt ja toimub ka Eestist välja. Kõik need asjaolud tuleb arvesse võtta. Niisugune dünaamika võeti arvesse juba esimeses üsna põhjalikus uuringus, mille Praxis tegi aastal 2005. Aaviksoo loodab jätkuvalt konstruktiivsele koostööle kohalike omavalitsustega. 

„Oleme kõik õppinud vajadusest planeerida koolivõrku aastaid ette. Usun, et sisseviidud muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ja kavandatavasse rahastamismudelisse aitavad niisuguseid probleeme tulevikus vältida,“ ütles Aaviksoo. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Ratas, kes luges ette täna Riigikogu külastanud mardisantide läkituse parlamendile. Mardisandid soovisid, et riigijuhtidel jätkuks usku ja tahet hoida peret püsimas ja lapsed kasvamas. Samuti kindlustada ja arendada vabadusele, õiglusele ja õigustele rajatud riiki. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna veel Mihhail Stalnuhhin, Inara Luigas ja Helmen Kütt. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus