Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Peeter Võsa ja Ester Tuiksoo 13. mail esitatud arupärimisele praktiliste õppeainete töövahendite ja -ohutuse kohta (nr 336). 

Arupärijad märkisid, et õpetajad ei suuda kaasajastada tööõpetuse õppeainet ja sisu ning õppeaine õpetamine ei ole enam motiveeriv, kuna täiendavate tehnoloogiliste vahendite hankimine on raskendatud kui mitte võimatu. Senini on läbi viidud üks riigihange, mille korras varustati kõik Eesti koolid elektriliste käsitöövahenditega. Praeguseks on need kahjuks amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. Arupärijad soovisid teada ministri seisukohta tööõpetuse korraldamise küsimuses. 

Aaviksoo selgituste kohaselt sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ühemõtteliselt, missugused on koolipidaja kohustused koolihariduse tagamisel ja koolide rahastamisel ja missugused on riigi kohustused. Selles mõttes, mis puudutab tööriistasid, on koolipidaja ülesanne. 

Aaviksoo märkis, et tööõpetust antakse riikliku õppekava kohaselt 1.–3. klassis. Tema sõnul on selle aine õpetamisele seatud kaheksa eesmärki. Olulisemad neist on pakkuda esimese kooliastme õpilastele rõõmu ja rahuldust töötegemisest, suunata neid vaatlema, tundma ja hindama esemelist keskkonda, töötama ohutult üksi ja koos teistega. Selles vanuses õpilane peab teadma, kuidas hoida puhtust kodus ja koolis ning täita hügieeninõudeid, teadma tervisliku toitumise vajadusest ning hoolima oma kodukoha ja Eesti kultuuri traditsioonidest. 

„Niisugune esmane sissejuhatus töö valdkonda võimaldab selles kooliastmes arendada välja harjumused, millele edaspidi hilisemates, teises ja kolmandas kooliastmes ehitada ülesse konkreetsemaid tehnoloogilisi oskusi. Aga eelkõige selles kooliastmes eeldavad need eesmärgid õpetajalt professionaalselt loomingulisust aine õpetamisel eakohaste vahenditega, et õpilane õpiks mõtlema välja loovaid lahendusi ja teostaks neid lihtsalt. Loovad lahendused ei eelda selles vanuses spetsiaalsete tööriistade kasutamise oskust,“ ütles minister.

Ta tunnistas, et haridus- ja teadusministeerium on tõepoolest korraldanud riiklikke hankeid, kuid need riiklikud hanked lõpetati lihtsal põhjusel, et koolide vajadused on äärmiselt erinevad ja standardiseeritud lahendeid ei peeta mõistlikuks ja otstarbekaks. Aaviksoo käsitles veel tööõpetuse korraldamisega seotud erinevaid aspekte tuues välja olulise joonena õppeaine korraldamisel praktilise külje. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Kalev Kallo ja Mihhail Stalnuhhin. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressitalitus