Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kolmapäevane istung kestis öö läbi. Haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise käigus jõuti läbi vaadata eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekust 34.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Istungil avas juhtivkomisjonis toimunud arutelude sisu ja tutvustas lähemalt arvestatud muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler.

Kiisler ütles, et põhiseaduskomisjon arvestas viit Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut sisuliselt. Need ettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilimise ja moodustamise lihtsustamist, mõiste “tuumlinn” kasutamisest loobumist ning eelnõu seadusena jõustumise tähtaega.

Komisjon arvestas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud kahte muudatusettepanekut osaliselt, nelja sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad Kiisleri sõnul kultuurilise ja geograafilise erisusega arvestamist omavalitsuste ühinemisel. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtava muudatuse sõnastuse täpsustamist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest arvestati 5 ettepanekut sisuliselt ja need puudutavad haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks soovitusi andva komisjoni moodustamist, ühise piirita omavalitsusüksuste ühinemise võimalust, linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, mõiste “tuumlinn” eelnõus kasutamisest loobumist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühte osaliselt, kuut sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanek puudutab omavalitsusüksusesisese asustusüksuse linnapea või vanema ülesandeid. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, ühise piirita omavalitsusüksuse ühinemise võimalust, osavalla- ja linnaosakogude pädevusi ja osavalla- ja linnaosavanema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Ning täielikult arvestatud muudatusettepanekud puudutavad saarelise omapära arvestamist omavalitsusüksuste ühinemisel ning osavalla- ja linnaosakogu esindaja õigusi.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek järjekorranumbriga 10 koosneb 35 alapunktist, millest Kiisler nimetas mõned tähtsamad. Ta tõi esile, et üks ettepanek annab omavalitsusüksusele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel muudeti tema sõnul regulatsiooni, mis võimaldab haldusüksuse liigi säilitamist ja sellega jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linnaterritooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe ettepanekuga asendatakse moodustunud omavalitsusüksuse uue põhimääruse kehtestamise tähtaeg hilisema ajaga. Järgmise ettepanekuga anti võimalus omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse puhul kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest.

Kiisler tõi esile veel alapunkti, milles lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse üks lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse ühe alapunktiga osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja järgneva alapunktiga ametist vabastamise korda ka vastavalt. Seal tuuakse sisse nii ametisse nimetamisel kui ametist vabastamisel osavalla- või linnaosakogu arvamusega arvestamine, selgitas Kiisler.

Seejärel vastas Kiisler ligi kolme tunni jooksul Riigikogu liimete küsimustele, millele järgnesid läbirääkimised.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rein Ratas, Heimar Lenk, Külliki Kübarsepp, Tarmo Tamm, Igor Gräzin, Andres Ammas, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Monika Haukanõmm, Enn Eesmaa, aadu Must, Andres Herkel, Artur Talvik, Krista Aru, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Martin Helme, Valeri Korb, Mart Helme, Raivo Põldaru, Oudekki Loone, Peeter Ernits, Henn Põlluaas, Arno Sild, Jüri Adams, Ivari Padar, Mihhail Korb ja Kalle Laanet.  

Läbirääkijad tõid sõnavõttudes välja erinevad aspektid, mis on seotud reformi läbiviimisega. Diskussiooni käigus toodi välja, et Eesti vajab sisulisi muutusi ja omavalitsuse tulubaas suurendamist. Sõnavõttudes jäi kõlama, et kohalike omavalitsuste reformimine on vältimatu ja vajalik, kuid heideti ette reformiga kiirustamist, võimu tsentraliseerimist ning osapoolte kaasamatust.

Vabaerakonda fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon esitasid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Seejärel vaadati läbi muudatusettepanekud. Istungi tööaja lõpuks jõuti läbi vaadata 34 muudatusettepanekut.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse ja tegi ühe otsuse.

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil 68 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (191 SE), mis viib seadustiku vastavusse EL-i nõuetega. Nõuded käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. Seadus näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus. Seadusega lisandub sellele kuni kaheaastase vangistuse. Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid. Väärteokaristus nähakse ette ka selle eest, kui krediidi- või finantseerimisasutuse või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud juht või töötaja jätab pangatähtede ja müntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimata. Samuti täpsustatakse raha võltsimise ja võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude koosseise. Need kuriteod on karistatavad olenemata sellest, kas võltsimine pandi toime seaduslikke või ebaseaduslike vahendite abil.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” (197 OE). Otsus näeb ette võimaldada laenu Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule. Laen teenib finantsstabiilsuse tagamise ning maksumaksjale võimalikust panganduskriisist tekkiva otsese kulu minimeerimise eesmärki.

Otsuse poolt hääletas 58, vastu oli 6 ja erapooletusk jäi 7 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel kõnelenud Martin Helme, Henn Põlluaas, Jaak Madison ja Raivo Põldaru esitasid argumendid eelnõu vastu ja ei toetanud seda.

Riigikogus jätkus teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (185 SE) esimene lugemine. Õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 47 poolt ja 36 vastu langes eelnõu menetlusest välja. Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Igor Gräzin, Mark Soosaar ja Henn Põlluaas.

Riigikogu menetlusest langes välja ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE), mille eesmärgiks oli taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 aastat kehtinud kujul. Sotsiaalkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see ettepanek leidis teotust tulemusega 51 poolt ja 34 vastu. Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Jaak Madison ja Mark Soosaar.

Riigikogu istung jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Kolmapäeval, 11. mail kell 14 alanud istung lõppes neljapäeval, 12. mail kell 9.48.

Riigikogu jätkab haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) muudatusettepanekute läbivaatamist neljapäevasel istungil algusega kell 10.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Fotod istungist.

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside