Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi kolmapäevasel istungil Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika arengusuundade täitmise kohta 2015. aastal, keskendudes kuriteoohvrite, alaealiste õigusrikkujate ja kõrge riskiga kurjategijate kohtlemise teemadele.

Reinsalu rõhutas, et kriminaalpoliitika tähtsaks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes. „Mitte ausad inimesed ei pea avalikkuses tundma hirmu, vaid paadunud ühiskonnale ohtlikud kurjategijad peavad kartma. Korduv ohtliku kuriteo sooritamine peab olema kriminaalpoliitikas eriline oht, mida tõrjuda,“ ütles Reinsalu.

2015. aastal vabanes vanglast ligi 2000 inimest, nendest ligi 70 protsenti vabanes ilma igasuguse järelevalveta. Reinsalu tundis muret, et tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on nende puhul suur. „Ohtlike ja retsidiivsete kurjategijate puhul on sobivam meede kohaldada ulatuslikumalt karistusjärgset käitumiskontrolli, mille puhul karistus kantakse vanglas lõpuni ning siis jätkub kriminaalhooldus ka peale vangistust,“ ütles Reinsalu.

Eelmise aasta alguses jõustusid karistusseadustiku muudatused. Reinsalu hinnangul ei toonud ühiskonnaelu karistusõigusliku reguleerimise vähendamine kaasa negatiivseid tagajärgi, vaid seadus on nüüd õiglasem, inimeste kohtlemine proportsionaalsem ja paremas vastavuses tegude raskusega.

Reinsalu pidas üheks tähtsamaks teemaks tänavu kriminaalpoliitika arengu vallas kuriteoohvrite kaitset. „Oleme selles teemas uue ajajärgu lävel ja see sünnib just seetõttu, et Riigikogu võttis vastu ohvrite kaitseks kriminaalmenetluse seaduse muudatuste paketi läinud aastal,“ ütles Reinsalu. Ta selgitas, et varem on Eesti õiguses kannatanu ja tunnistaja roll olnud traditsiooniliselt teisejärguline, kuid nüüd peab olukord muutuma ohvrite ja kannatanute toetamise huvides.

Reinsalu soovis muuta alaealiste väärtegude karistuspoliitikat, kus täna on üheks levinumaks karistusviisiks rahatrahv. „Kavatseme laiendada oluliselt meetmete hulka, mida justiitssüsteem alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel kasutada saab. Nimetan siin koduaresti, käendust, üldkasulikku tööd,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul on sellel aastal alustatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni, mille põhirõhk on menetluse lihtsustamisel, bürokraatia vähendamisel ja ressursi säästmisel. Sel aastal on alustatud ka prokuratuuri personalireformiga, mille eesmärk on see, et prokurörid saaksid keskenduda oma põhitööle ehk süüdistuse esitamise funktsioonile. Reinsalu tõstis veel esile kaasaegsete vanglatingimuste loomist ja kohustust ratifitseerida rahvusvahelise naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise rahvusvaheline lepe ning suurendada inimkaubandusohvrite kaitset, muuhulgas keelustada inimkaubandusohvrilt seksiteenuste ostmine. Vastav eelnõu on kevadel plaanis esitada kooskõlastusringile.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Toomas Vitsut Keskerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Kristjan Kõljalg Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis 62 poolthäälega (4 vastu, 1 erapooletu) heaks valitsuse algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (129 SE), millega võetakse üle ELi direktiivid, mis reguleerivad ELi ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Seadusega muudetakse raudteeturg läbipaistvamaks ja tõhustatakse koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist ning suurendada Eestis Konkurentsiameti pädevust. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Seadusega täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad. Seadus täpsustab Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) käitumisjuhendit, kui vedurijuht ei vasta kehtestatud nõuetele.

Riigikogus läbi teise lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu (146 SE) kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju. Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.

Teise lugemise käigus muudeti seaduse jõustumise tähtaega, mis on nüüd 1. mai 2016.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp ja Henn Põlluaas.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid. Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega. Uus register parandab oluliselt kasutajamugavust ning suurendab registri veebiversiooni kasutamise võimalusi nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Registris on teave eesti ja inglise keeles ning on oluliselt kasutajasõbralikum võrreldes vanade registritega.

Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule ühe muudatusettepaneku, millega ühtlustati eelnõus kasutatavat terminoloogiat.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (81 SE) võetakse üle ELi direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (menetlustingimuste direktiiv) ning millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv). Eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele. Tagatakse rangemad nõuded rahvusvahelise kaitse menetlusele ning suurendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale antavaid tagatisi. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti sõnul esitati teise lugemise käigus eelnõule 77 muudatusettepanekut, millest paljud on sisuliselt arvestatud, kuid formuleeritud põhiseaduskomisjoni nimel. Nutt selgitas põhilisi muudatusettepanekuid. Esiteks, rahvusvahelise kaitse andmise otsustamisse on kaasatud Riigikogu. „See on kõige kõrgem tasand, mida varjupaigataotleja Eestisse ümberasumisel ja paigutamisel on võimalik kaasata. Mehhanism on kavandatud niimoodi, et Vabariigi Valitsus enne otsuse tegemist peab selle kooskõlastama Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga. Kui kooskõlastust ei saa, ei ole valitsusel õigus Eestisse kedagi ümber asustada ega paigutada,“ ütles Nutt.

Teiseks, politsei- ja piirivalveamet kehtestab seadusest tulenevalt turvaliste päritoluriikide nimekirja ja nendest riikidest pärit isikutele Eestis varjupaika ei anta, kuna nende turvalisus on päritolumaal piisavalt tagatud. Kolmandaks on kavas kohtumenetluse kiirendamine olukorras, kus isikule ei ole varjupaika antud ja ta kuulub väljasaatmisele. Neljandaks, menetlustoimingud Eestisse ümberpaigutamise ja asustamise suhtes tehakse üldjoontes väljaspool Eestit.

Seaduseelnõus on selgelt määratud, et Eestisse asuv välismaalane peab järgima põhiseaduslikku korda, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning austama Eesti ühiskonna väärtusi, keelt ja kultuuri. Kui isik seda ei tee, on need aluseks ka elamisloa tühistamisel või pikendamisest keeldumisel.

Nutt selgitas, et kaitse saajad ei tohi olla sotsiaaltoetuste osas eelisseisundis, võrreldes teiste elanikega. „Seetõttu on eelnõus nende sotsiaaltoetused viidud samale tasemele, mis on teistel Eesti elanikel. Täiendavalt finantseerib riik üksnes keeleõpet ja tõlketeenuseid, mis on vaieldamatult Eesti riigi enda huvides,“ ütles Nutt.

Muudatusettepaneku kohaselt peab rahvusvahelise kaitse saanud isik osalema kohanemisprogrammis. Kui ta seda ei tee, on see aluseks elamisluba mitte pikendada. Rahvusvahelise kaitse saanud isik peab Eestis viibimise ajal õppima eesti keelt, kusjuures ühe aasta jooksul peab ta olema omandanud A1-taseme, kahe aasta jooksul A2-taseme ning viie aasta jooksul B1-taseme. Kes eesti keelt ei omanda, peab keeleõppe kulud riigile tagastama.

Nuti sõnul antakse täiendava kaitse saajale elamisluba üheks aastaks, pagulasele kolmeks aastaks. „Kui olukord kodumaal rahuneb, siis pöördub kaitse saanu oma kodumaale tagasi,“ ütles Nutt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Märt Sults, Ken-Marti Vaher, Oudekki Loone, Andres Herkel, Priit Sibul, Peeter Ernits, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Martin Repinski ja Mart Nutt.

Põlluaas tegi Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 13 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema Vabariigi Valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Oudekki Loone, Madis Milling, Jaanus Karilaid ja Ain Lutsepp.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (180 SE). Sotsiaalkindlustusleping tagab piiriülese liikumise korral inimestele sotsiaalse kaitse. Lepingu peamine sihtrühm on Eestis ja Austraalias elavad vanaduspensionärid, kelle pension makstakse kinni pensioni väljateenimise asukohariigi poolt. Lepinguga tagatakse, et töötaja ei kaota ühe lepingupoole riigist naastes seal omandatud kindlustusperioode. Samuti võimaldab leping tööandjal lähetada töötaja ajutiselt teise lepingupoole riiki tööle vältides töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (161 SE) tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus ELi õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist ELi vastav määrus. Selle ELi määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse. Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Riigikogu ei toetanud kaht eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (147 OE), millega sooviti siduda riikliku vanemahüvitise saamine lapse arstlikus kontrollis käimise kohustusega.

Hääletustulemus: poolt 33, vastu 20, erapooletuid 1. Kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis otsust vastu ei võetud.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse § 403¹ täiendamise seaduse eelnõu (106 SE), mis nägi ette luua tarbijale võimalus negatiivses majanduslikus olukorras anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara selliselt, et üleantav vara kataks võetud krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Olga Ivanova Keskerakonna fraktsioonist. Adams ei olnud rahul eelnõu sisu ja selle vormistusega. Ivanova kutsus üles eelnõu toetama.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Hääletustulemus: poolt 50, vastu 28, erapooletuid 7 Riigikogu liiget. Seega eelnõu lükati tagasi.

Istung lõppes kell 19.09.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside