2019. aasta märtsis valitud ja aprillis esmakordselt kogunenud Riigikogu XIV koosseis pidas 23. veebruaril oma viimase korralise istungi.

Nelja aasta jooksul pidas Riigikogu täiskogu 467 istungit, neist 65 olid kaugosalusega istungid. Kokku kestsid täiskogu istungid 1571 tundi ja 11 minutit.

Riigikogu võttis vastu 403 seadust ja 134 otsust. Lisaks tegi parlament kaheksa avaldust ja kaks pöördumist, millest viis avaldust ja ühe pöördumise tegi Riigikogu Ukraina toetuseks.

Komisjonidest langes suurim koormus rahanduskomisjonile, mis oli nelja aasta jooksul 100 eelnõu juhtivkomisjoniks. Majanduskomisjon juhtis 72, õiguskomisjon 69 ning põhiseaduskomisjon ja riigikaitsekomisjon kumbki 55 vastuvõetud õigusakti menetlemist. XIV koosseisus jäi lõpuni menetlemata 70 eelnõu, mis langevad Riigikogu volituste lõppemisega menetlusest välja.

Riigikogu juhatus võtab kokku XIV Riigikogu töö

Olulisemad teemad komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjon

Ukraina, kliima ja COVID. ELi asjade komisjon suunas ja teostas Eesti ELi poliitikat. Viimase aasta tähtsaim eesmärk on olnud Ukraina igakülgne toetamine, nelja aasta lõikes ka kliimapoliitika ja ELi ühine tegutsemine koroonaväljakutsetega.

Keskkonnakomisjon

Kliimapoliitika ja keskkonnakaitse. Riigikogu viis Eesti kliimapoliitika põhialused kooskõlla ELis kokku lepitud eesmärkidega, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Loodi uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni regulatsioon, et tagada inimestele kvaliteetne teenus mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Võeti Eesti õigusesse üle direktiiv, et vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist. Samuti keelas Riigikogu Eestis loomade aretamise ja pidamise üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Kultuurikomisjon

Haridus. Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt on kooli ja lasteasutuse õppekeel eesti keel; esimesena lähevad eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Fookuses olid ka õpetajate järelkasv ja kõrghariduse rahastamine. Muudeti kõrghariduse seadust, et tasuta kõrgharidus oleks esimest korda õppesse kandideerijatele ligipääsetavam, samuti võttis parlament vastu doktoriõpet reformiva seaduse.

Riiklikult tähtsad kultuuriehitised. Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea järgmiselt: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak. Võeti vastu seadus, mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist.

COVID. Riigikogu lihtsustas koroonakriisi tõttu loometoetuste taotlemist ning võttis seoses epidemioloogilise olukorraga 2021. aastal vastu seaduse, mille järgi polnud eksamid toona gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Lõpueksamid olid vabatahtlikud ka 2020. aastal.

Maaelukomisjon

Põllumajandus ja kalandus. Riigikogu otsustas kutselises kalapüügis üle minna individuaalkvootide süsteemile, võttis vastu toidu müüjaid ebaausate kaubandustavade eest kaitsva seaduse ning koondas senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid ühtseks veterinaarseaduseks.

Majanduskomisjon

Energiakriis. Koroonakriisile järgnenud Venemaa Ukraina-vastase sõjaga kaasnenud energiakriisi lahendamise kiirabina loodi elektri kõrge börsihinna leevendamiseks universaalteenus. Esmalt kodutarbijatele mõeldud lahendus laienes ka teistele tarbijagruppidele.

Taastuvenergia. Komisjon tegeles ka pikas plaanis taskukohasema taastuvenergia kasutuselevõtu edendamist soosiva seadusandluse loomisega. Eesmärgiks seati, et aastaks 2030 peaks kogu Eestis tarbitav energia pärinema taastuvatest allikatest.

Peale selle pälvisid tähelepanu kaubalaevade Eesti lipu alla toomine, riigihangete lihtsustamine, teede ja raudteede ehitus, lisaks toodi seadusandlusesse kergliikuri mõiste.

Põhiseaduskomisjon

Kriisikindlus. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, et tagada Varude Keskuse loomise abil keskse varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek ja täpsustada kriisireguleerimise üldist korraldust. Samuti võttis parlament vastu seadusemuudatused massilise ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ning kehtestas kohtupidamise regulatsiooni erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks.

Välismaalaste Eestis töötamine. Riigikogu täiendas välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni, et tõkestada reeglite kuritarvitamist ja soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust.

Riiklikud tähtpäevad. Eestis loodi kaks uut riiklikku tähtpäeva (lastekaitsepäev 1. juunil ja eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril) ning uued lipupäevad (lisaks lastekaitsepäevale ja eesti kirjanduse päevale ka vanavanemate päev ning üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad).

Rahanduskomisjon

Kriisidele reageerimine. 2020. aasta aprillis sätestas Riigikogu meetmed eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks, mh alandati elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärasid, mille kriisieelne tase saavutatakse 2027. aastal. Lisaks neljale riigieelarvele võttis Riigikogu vastu kolm kriisidest tingitud lisaeelarvet.

Pension ja maksud. Riigikogu muutis kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks, lubas inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid ja kiirendas kogumispensioni maksete peatamise ajal tegemata jäänud maksete kompenseerimist. Tulumaksuvaba tulu tõusis aasta algusest 500 eurolt 654 eurole kuus ning vanaduspensioni saajatele hakkas kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses, mis on koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega 704 eurot kuus. Maamaks viidi kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega ning ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alandati üheksalt viiele protsendile.

Toetus Ukrainale. Riigikogu võimaldas juriidilistel isikutel teha Ukraina toetuseks tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi ning andis Ukrainale erakorralise makromajandusliku finantsabi andmiseks Euroopa Komisjonile 7,4 miljoni euro suuruse riigigarantii.

Riigikaitsekomisjon

Kaitsekulude suurendamise kokkulepe. Riigikogu kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alused, mille kohaselt peavad Eesti kulutused riigikaitsele moodustama lähiaastatel vähemalt kolm protsenti SKPst ning püsirahastus tagatakse ka elanikkonnakaitse valdkonnale.

Laevastike ühendamine. Aasta algusest viidi Politsei- ja Piirivalveameti laevad Kaitseväe koosseisu, et tagada olemasolevate laevadega nii rahuajal kui ka ohuolukorras riigikaitseliste ülesannete parem täitmine.

Sotsiaalkomisjon

COVID. Komisjon tegeles mitmekesise koroonaviirust puudutava seadusloomega, sealhulgas täpsustati nakkushaiguste ennetamise ja vaktsineerimise korda ning otsustati haiguspäevade varasem hüvitamine ja patsiendikindlustuse loomine.

Haavatavate ühiskonnagruppide aitamine. Tõsteti pensione ja peretoetusi, otsustati hoolekandereform ning anti alaealistele õigus minna psühhiaatri vastuvõtule ka vanema loata.

Väliskomisjon

Ukraina toetamine. Riigikogu tegi Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks viis avaldust ja ühe pöördumise, ühispöördumisi tegid ka väliskomisjonide esimehed. Arvukate välisvisiitide ja -kohtumiste peateemadeks olid Ukraina toetamine, sealhulgas ELi kandidaatriigi staatuse andmine, ning Soome ja Rootsi NATOga liitumine.

Soome ja Rootsi NATOga ühinemine. Esimeste riikide seas kiitis Eesti 06.07.22 heaks Soome ja Rootsi NATOga ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.

Õiguskomisjon

Venemaa agressiooni valguses keelustati agressiooniaktiga seotud sümbolite eksponeerimine ja välisriigi agressiooniga liitumine. Muudeti relvaseadust, mille tulemusel on relvaeksam edaspidi eestikeelne ning relvalube väljastatakse Eestis vaid ELi ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.

Seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstis parlament 14-lt 16 aastale, et kaitsta alaealisi täisealiste seksuaalse väärkohtlemise eest. Muudeti ka ohvriabisüsteemi, et abi muutuks kättesaadavamaks suuremale hulgale kuriteo- ja vägivallaohvritest. Seadustati abielu- ja lahutusavalduse veebi teel esitamine ning kehtestati uus alaealisele lapsele elatise maksmise kord.

Rahunemispeatus. Riigikogu võttis vastu seaduse, mis võimaldab määrata 45-minutilise rahunemispeatuse juhile, kes on ületanud kiirust enam kui 20 km/h.

Tagasiside