Valimisõiguse piiramine kohalikel valimistel
Riigikogu võttis 26. märtsil vastu Eesti põhiseadust muutva seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Riigikogu toetas põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu hääletas seitse Riigikogu liiget. Põhiseaduse muutmise viisi otsus vajas istungil osalevate Riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, mis tähendas, et otsuse tegemiseks pidi poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.
Lõpphääletusel toetas Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) seadusena vastuvõtmist 93, vastu oli seitse Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajas põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.
Algselt nägi eelnõu ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Täiskogu otsusel lisati seadusesse 55 saadiku esitatud muudatusettepanek, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Tänavustel kohalikel valimistel saavad kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätab see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.
Tänavustel valimistel saavad seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.
Teine muudatusettepanek, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, ei saanud täiskogus piisavat toetust. Sellega oleks tunnistatud nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus kehtetuks juba alates tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest.
Seni said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes olid valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asus vastavas vallas või linnas.
Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus
Teise lugemise läbis põhiseadust muutev eelnõu 25. veebruaril ning sellele sai muudatusettepanekuid esitada 11. märtsini.
Teise lugemise eel otsustas põhiseaduskomisjon toetada 43 saadiku esitatud muudatusettepanekut jätta eelnõust korduse vältimiseks välja lause, mille kohaselt sätestatakse kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord seadusega. Teise muudatusettepaneku, mille esitasid eelnõule 23 saadikut, jättis komisjon arvestamata. Sellega sooviti tunnistada kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus
Esimese lugemise läbis eelnõu 20. novembril ning sellele sai muudatusettepanekuid esitada 20. jaanuarini.
Arutelud põhiseaduskomisjonis
Eelnõu menetlust juhib põhiseaduskomisjon, kes on valimisõiguse piiramist arutanud mitmel avalikul istungil, et kaasata arutellu õiguseksperdid, Põhiseaduse Assamblee liikmed ja valitsusasutuste esindajad ning muudatus eri vaatenurkadest läbi rääkida.
22. oktoobril arutas komisjon muudatust istungil, kus osalesid õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ja õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Vallo Olle, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ning Siseministeeriumi nõunik Kristen Kanarik.
12. novembril arutas komisjon nii 61 saadiku algatatud eelnõu kui ka Riigikogu 28 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE), mis oleks tunnistanud kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõiguse. Riigikogu täiskogu lükkas selle eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
2. detsembril pidas põhiseaduskomisjon avaliku istungi, kus osalesid Põhiseaduse Assamblee liikmed Liia Hänni ja Jüri Adams ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
10. detsembril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Aaro Mõttus, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juht Priit Talv ja valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Kristi Anniste ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
12. detsembril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud Põhiseaduse Assamblee liige Kalle Jürgenson ja ekspertkomisjoni esimees Jüri Raidla, Tartu Ülikooli politoloogia kaasprofessor Martin Mölder ning Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.
13. jaanuaril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunikud Vallo Olle ja Liina Lust-Vedder, Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva ja asejuhataja Siiri Sillajõe ning Eesti Juristide Liidu president Katarina Talumäe ja juhatuse liige Meelis Pirn.
28. jaanuaril toimus avalik istung, kus arutati eelnõule esitatud muudatusettepanekuid. Istungile olid kutsutud mõlema muudatuse esitajate esindajad Helir-Valdor Seeder ja Kalle Laanet ning Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
Järgmised kohalike volikogude valimisedAvaneb uues aknas toimuvad Eestis 19. oktoobril.
