Riigikogus on esimese lugemise läbinud põhiseadust muutev eelnõu, millega soovitakse piirata Eestis elavate kolmandate riikide kodanike valimisõigust kohalikel valimistel.

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega.

Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu arutab põhiseadust muutvat eelnõu kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu.

Arutelud Riigikogu täiskogus

Esimese lugemise läbis eelnõu 20. novembril ning sellele saab muudatusettepanekuid esitada 20. jaanuarini. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Arutelud põhiseaduskomisjonis

Eelnõu menetlust juhib põhiseaduskomisjon, kes on valimisõiguse piiramist arutanud mitmel avalikul istungil, et kaasata arutellu õiguseksperdid, Põhiseaduse Assamblee liikmed ja valitsusasutuste esindajad ning muudatus eri vaatenurkadest läbi rääkida.

22. oktoobril arutas komisjon muudatust istungil, kus osalesid õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ja õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Vallo Olle, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ning Siseministeeriumi nõunik Kristen Kanarik.

12. novembril arutas komisjon nii 61 saadiku algatatud eelnõu kui ka Riigikogu 28 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE), mis oleks tunnistanud kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõiguse. Riigikogu täiskogu lükkas selle eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

2. detsembril pidas põhiseaduskomisjon avaliku istungi, kus osalesid Põhiseaduse Assamblee liikmed Liia Hänni ja Jüri Adams ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

10. detsembril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor Aaro Mõttus, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juht Priit Talv ja valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Kristi Anniste ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

12. detsembril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud Põhiseaduse Assamblee liige Kalle Jürgenson ja ekspertkomisjoni esimees Jüri Raidla, Tartu Ülikooli politoloogia kaasprofessor Martin Mölder ning Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

13. jaanuaril toimus avalik arutelu, kuhu olid kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunikud Vallo Olle ja Liina Lust-Vedder, Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva ja asejuhataja Siiri Sillajõe ning Eesti Juristide Liidu president Katarina Talumäe ja juhatuse liige Meelis Pirn.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 19. oktoobril.