25 aastat tagasi, 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest". Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918.

20. augustil tähistasime üheskoos 25 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Vaata fotosid!

1991. aasta Eestis

Öölaulupidu 2008. aastal.

Öölaulupidu 2008. aastal.

Jaanuar

12. jaanuar – Moskvas allkirjastati Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping, millega tunnustati teineteise suveräänsust.

13. jaanuar – Nõukogude armee dessantväeosad ja KGB erirühm „Alfa“ vallutasid Vilniuses teletorni ja ajakirjandusmaja. Hukkus 14 inimest, mitusada sai haavata.

13. jaanuar – Tallinnas toimus Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsin kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest.

Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidegaBoriss Jeltsin ja Balti vabariikide esindajad 13. jaanuari hilisõhtul Toompeal.
Graf, Mati. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn : Argo, 2012.

13. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks on Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis. Marju Lauristin ja Lepo Sumera said volituse olla vajaduse korral valitsusjuhiks eksiilis.

14. jaanuar – Tallinnas Vabaduse väljakul solidaarsusmiiting Leedu rahvaga.

15. jaanuar – Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist.

17. jaanuar – Tallinnas algas üleliidulise alluvusega ettevõtete streik, nõuti NSV Liidu presidendi otsevõimu kehtestamist Eestis.

18. jaanuar – alustati Toompea kaitseks barrikaadide rajamist.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

20. jaanuar – OMON ründas Riias Läti Siseministeeriumi hoonet, surma sai 4 ja haavata 10 inimest.

25. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks.

25.–27. jaanuar – Stockholmis Eesti Maja ruumides toimus Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete ning Eesti (Kongressi) Komitee esinduse nõupidamine, kus arutati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õiguslikke ja poliitilisi probleeme ning ühistegutsemise võimalusi.

31. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ennetada üleliidulist referendumit Nõukogude Liidu säilimise küsimuses ja korraldada 3. märtsil 1991 referendum küsimusega: Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Veebruar

9. veebruar – Leedus toimus iseseisvusreferendum, poolt oli 90,5% hääletajatest.

11. veebruarmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee.

16. veebruar – Paikuse Politseikooli lõpetasid esimesed 100 nooremametnikku.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

21. veebruar – Islandi peaminister Steingrímur Hermannsson ja Eesti peaminister Edgar Savisaar allkirjastasid avalduse, mille kohaselt Islandist sai Nõukogude Liidu ja Balti riikide vaheliste läbirääkimiste vahendaja.Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga.
Ühisdeklaratsiooni allakirjutamine Islandi peaministrigaÜhisdeklaratsiooni alla kirjutamine Islandi peaministri Steingrimur Hermanssoniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

24. veebruar – Eestis tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimus pidulik lipuheiskamise tseremoonia Toompeal ja aktus Estonia kontserdisaalis, Metsakalmistul avaldati austust Konstantin Pätsile. Tagasihoidlik paraad toimus Remniku õppekeskuses, korraldajaks õppekeskuse ülem Johan Saar.Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses.
Johan Saar. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, 2004.

26. veebruar–1. märts – Kopenhaagenis toimus Põhjamaade Nõukogu aastaistung,
millel osalesid ka Balti riikide juhid.

Meeleolud neil päevil ajakirjanduses.

Ajaleht "Esmaspäev"
Ajaleht “Esmaspäev”.

Märts

1. märts – jõustus Eesti politseiseadus, miilitsa asemel asus tööle politsei.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

3. märts – Eestis ja Lätis toimusid iseseisvusreferendumid (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus; Tulemuste kinnitamine). Eestis osales referendumil 82,86% valimisõiguslikest kodanikest, 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt. Lätis osales 87,56% hääleõiguslikest kodanikest, iseseisvuse poolt hääletas 73,68%.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti
ei osale 17. märtsil NSV Liidu referendumil.

11. märts – Kopenhaagenis kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen alla kokkuleppele, mis nägi ette diplomaatiliste suhete sisseseadmise niipea, kui olukord seda võimaldab.

16. märts – toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Võeti vastu otsus hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi.

22. märts – Jurmalas kohtusid Balti Riikide Nõukogu liikmed (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) taotlemaks rahvusvahelise konverentsi organiseerimist Balti kriisi lahendamiseks. Võeti vastu pöördumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamises osalevate riikide poole.

27. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustas rahareformi komitee.

29. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga

Arnold Rüütli ja Lennart Meri kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga. Foto: Riigiarhiiv/Tarmo Vahter. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn : Eesti Ekspress, 2011.

29. ja 31. märts – taas tähistati suurt reedet ja lihavõttepühi.

Aprill

8. aprill – valitsuse määrusega moodustati Eesti Riiklik Piirikaitseamet.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

11. aprill – Eesti Komitee esitas koostööpakkumise Rahvarindele luua Ülemnõukogu ja Eesti Komitee asemel üleminekuperioodi esinduskogu.

13.-14. aprill – Tallinnas toimus Rahvarinde III kongress, kus võeti vastu resolutsioon „Üleminekuperioodi lõpetamise eeldused“ ja tehti avaldus „Iseseisvusjõudude ühtsusest“.

15. aprill – Tallinnas toimus Eesti ja NSV Liidu delegatsioonide kohtumine, kus pandi paika läbirääkimiste graafik, teemad ja töögruppide koosseis. Eesti delegatsioon juht oli Ülo Nugis.

Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla.

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla. Rahva Hääl, 16. apr. 1991.

15. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse.

25. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega moodustati Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti grupp.

Meenutus olmetasandilt – riiklikult kehtestatud hinnad.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Mai

7.–8. mai – Eesti peaminister Edgar Savisaar, Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis kohtusid Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi, riigisekretäri James Bakeri ning Kongressi Euroopa julgeoleku- ja koostöökomisjoni liikmetega.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

8. mai – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse omandireformi aluste seaduse kontseptsiooni ajalehtedes „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“ rahvaaruteluks avaldamise kohta. Ilmus ajalehtedes 15. mail.

9. mai – president Konstantin Pätsi Tahkurannas asuva ausamba bareljeefi all plahvatas lõhkelaeng.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

19. ja 21. mai – NSV Liidu erimiilitsaüksused ründasid Luhamaa ja Murati piiripunkti
Balti Riikide Nõukogu võttis vastu pöördumise maailma maade parlamentide, valitsuste ja rahvaste poole seoses rünnakutega piiripunktidele.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Juuni

4. juuni – toimus rünnak Luhamaa piiripunktile.

13. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, et tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

14. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Ikla piiripunkti.

Ikla piiripunkti ründamine 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Ikla piiripunkt pärast rünnakut 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

18. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26 liikme avaldus valitsuse esimehe Edgar Savisaare ametist vabastamise küsimuses. Avaldust otsustati arutada sügisel. Valitsuskriis leidis ajakirjanduses laialdast käsitlemist. PDF (1,48 kiB)

19. juuni – Eri Klasi eestvedamisel asutati Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Juuli

1. juuli – jõustus valitsuse määrus „Turusuhete arendamise kohta põllumajanduses“ (vastu võetud 14.06.1991), mille alusel mindi üle vabalt kujunevatele toiduainete hindadele (v.a täispiim, pett ja kohupiim).

1.–7. juuli – Tallinnas toimus rahvusvaheline laulupidu-koorifestival „Laulusillad“. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud kultuuritegelased, majandusinimesed ja poliitikud. Majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“ pidas ettekande Ameerika Ühendriikide politoloog ja riigitegelane Zbigniew Brzezinski.

Plakat "Laulusillad". Eesti Rahvusraamatukogu.

Plakat “Laulusillad”. Eesti Rahvusraamatukogu.

Postkaart "Laulusillad". Eesti Rahvusraamatukogu.

Postkaart “Laulusillad”. Eesti Rahvusraamatukogu.

Zbigniew Brzezinski majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“. Foto: Tiit Veermäe.

Zbigniew Brzezinski majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“. Foto: Tiit Veermäe.

9. juuli – Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal toimus plahvatus.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

15. juuli – valitsuse määrusega moodustati Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Piirikaitseameti baasil riigiministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet.

23. juuli – Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogud esitasid memorandumi, milles nõuti Kirde-Eestile eristaatuse andmist Eesti Vabariigi koosseisus.

August

19.–22. august – NSV Liidus toimus sõjaväeline riigipöördekatse.

19. august – Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn ületas Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva.

20. august – dessantväelased saabusid Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Hilisõhtul kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvusest ja Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest.

Eesti iseseisvusotsuse tekst enne hääletust Ülemnõukogus. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Eesti iseseisvusotsuse tekst enne hääletust Ülemnõukogus. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Barrikaadid Tallinnas raadiomaja juures. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Barrikaadid Tallinnas raadiomaja juures. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Ülo Nugis kuulutas välja iseseisvuse. Eesti Rahvusraamatukogu.

Ülo Nugis kuulutas välja iseseisvuse. Eesti Rahvusraamatukogu.

21. august – dessantväelased tungisid teletorni. ETV saated katkesid, Eesti Raadio jätkas tegevust, teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud. Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist.

Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures. Foto: E. Prozes. Filmiarhiiv.

Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures. Foto: E. Prozes. Filmiarhiiv.

Toetusavaldused valitsusele. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Toetusavaldused valitsusele. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Tankid lahkuvad Tallinna Teletorni juurest. Eesti Rahvusraamatukogu.

Tankid lahkuvad Tallinna Teletorni juurest. Eesti Rahvusraamatukogu.

22. august – Island tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti.

23. august – valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidulise alluvusega tehased; keelustati NLKP ja NLKP-meelse EKP tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.

Lenini kuju mahavõtmine Tallinnas EKP maja eest. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Lenini kuju mahavõtmine Tallinnas EKP maja eest. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

24. august – Vene NFSV president Boriss Jeltsin kirjutas alla seadusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta.

27. august – Euroopa Ühendus tunnustas Baltimaade iseseisvust.

28. august – Eesti Vabariigi valitsus andis korralduse võtta üle sõjakomissariaadid.

29. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks.

Eesti ja Rootsi välisministrid avasid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna.

Eesti iseseisvuse tunnustamine. Nord, 1992, nr. 14.

Eesti iseseisvuse tunnustamine. Nord, 1992, nr. 14.

September

Tänukiri Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Tänukiri Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

2. september – Ameerika Ühendriigid otsustasid taastada diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga.

3. september – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamisest ja Põhiseadusliku Assamblee valimisest.

4. september – Edgar Savisaar ja NSV Liidu KGB esimees Vadim Bakatin kirjutasid alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis (nn Savisaare-Bakatini leping).

6. september – NSV Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.

8. september – Eestimaa Rahvarinne korraldas Tallinna lauluväljakul suurürituse „Vabaduse laul“.

Rahvarinde korraldatud "Vabaduse laul" Tallinna lauluväljakul. Küllo Arjakas, Vilja Laanaru. Rahvarinne. Tallinn: Eesti Keskerakond, 1998.

Rahvarinde korraldatud “Vabaduse laul” Tallinna lauluväljakul. Küllo Arjakas, Vilja Laanaru. Rahvarinne. Tallinn: Eesti Keskerakond, 1998.

10. september – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.

11. september – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu välisinvesteeringute seaduse.

13. septemberPõhiseaduslik Assamblee alustas tegevust. Assambleesse kuulus 30 Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressist valitud saadikut, esimeheks valiti Tõnu Anton, asetäitjateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots.

Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee liikme ametitõotus. Põhiseaduse tulek / koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste. Tallinn: SE & JS : Justiitsministeerium, 2002.

Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee liikme ametitõotus. Põhiseaduse tulek / koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste. Tallinn: SE & JS : Justiitsministeerium, 2002.

Põhiseadusliku Assamblee liikmed andmas ametitõotust Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Põhiseaduse tulek / koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste. Tallinn: SE & JS : Justiitsministeerium, 2002.

Põhiseadusliku Assamblee liikmed andmas ametitõotust Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Põhiseaduse tulek / koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste. Tallinn: SE & JS : Justiitsministeerium, 2002.

14. september – Ameerika Ühendriikide riigisekretär James Baker oli visiidil Tallinnas.

Tallinnas visiidil viibinud USA riigisekretär James Baker annab Ülemnõukogu esimehele üle USA Riigidepartemangu vestibüülis seisnud sinimustvalge lipu, mis oli Eesti annekteerimise mittetunnustamise sümboliks. Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn: Argo, 2012.

Tallinnas visiidil viibinud USA riigisekretär James Baker annab Ülemnõukogu esimehele üle USA Riigidepartemangu vestibüülis seisnud sinimustvalge lipu, mis oli Eesti annekteerimise mittetunnustamise sümboliks. Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn: Argo, 2012.

17. september – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu ÜRO liikmeks.

18. september – Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis vastu otsuse Eestile, Lätile ja Leedule erikülalise staatuse andmisest.

23. september – Eesti Panga presidendiks kinnitati Siim Kallas.

Oktoober

1. oktoober – rahandusministri valitsemisalas moodustati Riiklik Tolliamet.

kasutusele võeti Eesti postmargid.

Eesti Vabariigi margid. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981-31.12.2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

Eesti Vabariigi margid. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981-31.12.2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

3. oktoober – peaminister Edgar Savisaar ja NSV Liidu kaitseminister Jevgeni Šapošnikov kirjutasid alla ühisdokumendile, milles NSV Liit kinnitas nõusolekut oma väed Eestist välja viia.

9. oktoober – Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.

10. oktoober – valitsuse määrusega kuulutati välja ajateenistusse kutsumine aastatel 1965–1973 sündinud noormeestele.

15. oktoober – Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis ja Arnold Rüütel kirjutasid alla Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppaktile, Balti riigid said organisatsiooni täieõiguslikeks liikmeteks.

Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis ja Arnold Rüütel. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981-31.12.2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis ja Arnold Rüütel. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981-31.12.2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformi seaduse, mille kohaselt kuulub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, asendamisele või kompenseerimisele endistele omanikele või nende õigusjärglastele.

24. oktoober – Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.

31. oktoober – valitsuse korraldusega taasloodi Kaitsejõudude Peastaap.

Sügisel süvenes bensiinikriis. Bensiinijaam Tallinnas. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

Sügisel süvenes bensiinikriis. Bensiinijaam Tallinnas. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

November

5.–6. november – Taani peaminister Poul Schlüter külastas esimese Euroopa valitsusjuhina taasiseseisvunud Eestit.

Taani peaminister Poul Schlüter abikaasaga Tallinna lennuväljal. 20 aastat uut Eestit. 1. osa, Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised aastad 1991, 1992 / koost. Enno Tammer. Tallinn: Tammerraamat, 2011.

Taani peaminister Poul Schlüter abikaasaga Tallinna lennuväljal. 20 aastat uut Eestit. 1. osa, Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised aastad 1991, 1992 / koost. Enno Tammer. Tallinn: Tammerraamat, 2011.

6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi 1938. aasta kodakondsuse seaduse rakendamise kohta.

7.–8. november – NATO tippkohtumisel Roomas asutati Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC), Eesti oli NACCi asutajaliikmete hulgas.

8. november – Eesti, Läti ja Leedu moodustasid kolme riigi parlamentidevahelise assamblee ehk Balti Assamblee.

Balti riikide parlamendidelegatsioonide ühisnõupidamine Tallinnas. 20 aastat uut Eestit. 1. osa, Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised aastad 1991, 1992 / koost. Enno Tammer. Tallinn: Tammerraamat, 2011.

Balti riikide parlamendidelegatsioonide ühisnõupidamine Tallinnas. 20 aastat uut Eestit. 1. osa, Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised aastad 1991, 1992 / koost. Enno Tammer. Tallinn: Tammerraamat, 2011.

15. november – valitsuse määrusega alustati piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, Eesti Vabariigi territooriumil asuvates rongides enne või pärast piiri ületamist, rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.

18. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega kehtestati Eestisse sissesõidu ja väljasõidu ajutine kord ning seati sisse piirikontroll.

Eesti-Läti piiril. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

Eesti-Läti piiril. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

Detsember

6. detsember – Balti riikide Ülemnõukogu esimehed Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs ja Vytautas Landsbergis kirjutasid alla CSCE Pariisi hartale.

9. detsember – Rahareformi Komitee võttis vastu reformi ettevalmistamise ja läbiviimise esimesed otsused.

18. detsember – Eestis tegutsenud NSV Liidu KGB likvideerimise lõppaktile kirjutasid alla Venemaa Julgeolekuteenistuse Vastuluureteenistuse ülema asetäitja kindralmajor Vjatšeslav Šironin, Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee esimees kindralmajor Rein Sillar ja riigiminister Raivo Vare.

19. detsember – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse maareformi seaduse rakendamise kohta.

20. detsember – välisminister Lennart Meri kohtus Brüsselis esimest korda NATO riikide välisministritega.

Välisminister Lennart Meri NATO peakorteris NATO peasekretäri Manfred Wörneriga. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

Välisminister Lennart Meri NATO peakorteris NATO peasekretäri Manfred Wörneriga. Eesti 25 aastat tagasi : murranguline algus sõnas ja pildis / koost. Enno Tammer. Tallinn : Tammerraamat, 2016.

21. detsember – Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu avaldati ajalehes Rahva Hääl (lähtudes Ülemnõukogu otsusest).

Meenutusi olmetasandilt – talongid ja sularahapõud. Rahva Hääl, 3., 19. dets. 1991.

Meenutusi olmetasandilt – talongid ja sularahapõud. Rahva Hääl, 3., 19. dets. 1991.

Meenutusi olmetasandilt – talongid ja sularahapõud. Rahva Hääl, 3., 19. dets. 1991.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Kontakt

Merje Meisalu
631 6300
[email protected]

Tagasiside