Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon on korraldanud Riigikogu konverentsisaalis mõttetalgud, et koguda huvigruppide seisukohti ja ettepanekuid riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks. Samuti toimus probleemkomisjoni algatusel Riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“.

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni algatusel oli täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“.

Probleemkomisjoni esimehe Tanel Talve sõnul tehakse praegu tööd selle nimel, et sõnastada riigireformi ja hea halduse põhialused. „Soovime dokumendis sõnastada riigivalitsemist puudutavad olulisemad põhimõtted, millest edaspidi tuleks riigireformi läbiviimisel lähtuma hakata. Eesmärk on muuta riigireformi läbiviimist senisest tõhusamaks,“ märkis Talve. „Selleks, et põhialuste dokument saaks võimalikult põhjalik, on oluline seda veel enne parlamendile esitamist suuremas ringis arutada,“ lisas probleemkomisjoni esimees.

Ettekande tegid Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera, Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler, professor dr Ülle Madise.

Ettekandjad tõid esile asjatute tegevuste vältimise tähtsust, kodanike kaasamise olulisust ja andsid soovitusi üksmeelse riigireformi läbiviimiseks.

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi. Foto autor: Erik Peinar

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi. Foto autor: Erik Peinar

Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera rõhutas oma ettekandes asendustegevuste vältimise vajadust. „Saab kahandada halduskoormust ja tegutseda tõhusamalt ka praeguste raamide sees. Saab öelda asju lihtsamalt ja selgemalt. Saab pürgida võtma vastutust ja kohaneda uute olukordadega. Need on head sihid ja on hea, et need välja öeldakse, nii nagu seda teeb kavand „Riigireformi põhialused 2030“,“ ütles Taagepera.

Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk osutas, et Eesti on väike, paindlik, nutikate inimestega ja digieelistega riik. „25 aastaga oleme ära õppinud menetlemiskesksuse ja seaduste kuuleka täitmise. Mis oleks, kui me nüüd järgmised paarkümmend aastat õpiksime ära kodanikukeskse riigikorralduse? Sest kasutajakeskne riik aitab inimestel õnnelik olla,“ kõneles Pehk. Ta lisas, et koostööoskuste parandamisel on oma roll meil kõigil.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo tõi välja soovitusi riigireformi tarvis. „Ilmselt tasuks tõsiselt mõelda, kuidas tugevdada parlamendi kohta Eesti võimustruktuuris, suurendades tema võimekust ja ühtlasi ka vastutust,“ lausus Aaviksoo. Samuti rääkis ta valitsuse ja peaministri ning kohalike omavalitsuste rollist, õigusriigi bürokraatiast, avalikust võimust, koostööst erasektoriga ning tehnoloogia arengust.

Õiguskantsler, professor Ülle Madise soovitas vältida põhiseaduse asjatut muutmist. „Meie edu alus on väikeriigile sobiv põhiseadus: parlamentaarne, leidlike ja kokkuhoidlike lahendustega, tugeva tasakaalumehhanismiga, mis ei anna kellegi kätte liiga palju võimu. Meil on lihtsasti kirja pandud inimese põhiseadus, mitte juristi põhiseadus,“ sõnas Madise.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve (SDE), Külliki Kübarsepp (VA), Arto Aas (RE), Helmut Hallemaa (KE), Eiki Nestor (SDE), Mart Nutt (IRL), Jüri Adams (VA), Peeter Ernits (KE), Andres Metsoja (IRL), Igor Gräzin(RE) ja Aivar Kokk (IRL).

Istungi stenogramm

Arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungisaalis ja see on ka järelvaadatav:

Riigikogu istung, 5. juuni 2018

Tanel Talve: riigireform peab kaasa aitama sellele, et Eesti oleks edukam ja  inimesed õnnelikud

Parlamendi riigireformi probleemkomisjoni esimees Tanel Talve kinnitas  riigikogu ees, et riiki reformides ei tohi unustada lõppeesmärki, milleks on senisest parem ja edukam Eesti, kus elavad õnnelikud inimesed.

Talve sõnul on erikomisjoni missiooniks sõnastada riigireformi põhialused ja kesksed printsiibid, millest edaspidi lähtuda. „Oma panuse eelnõusse on andnud poliitikud, ettevõtjad, teadlased, kodanikuühiskonna eestvedajad ja rahvusvahelised eksperdid,“ rääkis Talve. „Oleme teinud palju tööd uute valitsemisemudelite, riigiinnovatsiooni ja muude teemadega, et meie riigi valitsemine oleks kokkuvõttes tõhus ja jõukohane. Et meie armas Eesti oleks ikka jätkusuutlik, edukas ja õnnelike inimestega.“  

Riigireformi otsuse kavandis on kirjas need riigivalitsemist puudutavad kesksed põhimõtteid, mida sõnaselgelt ei leia muudest seadustest, arengukavadest ja dokumentidest ning mis aitavad Eestit paremaks teha.  „Toon välja mõned märksõnad, mis võiksid meid nö õigel teel hoida: inimesekesksus, halduskoormuse vähendamine, tõhus ja kohanemisvõimeline riik,“ loetles Talve. „Oleme jõudnud järeldusele, et põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. Riiki reformides lähtume jätkuvalt parlamentaarsest demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, võimude lahususest ja tasakaalustatusest.“  

Talve sõnul saab valmiv dokument olema suur kompromiss ja laiapõhjaline kokkulepe, mis loodetavasti kehtib olenemata sellest, kes parasjagu võimul on. „Rõhutan, et riigikogu saab ette anda põhilised printsiibid, täpsem tegevuskava ja lahendused jäävad täitevvõimu ülesandeks,“ lisas ta.

Mõttetalgud riigireformi väljatöötamise lähtealustest

Probleemkomisjoni esimehe Tanel Talve sõnul on lähtealuste väljatöötamine oluline, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mida riigireformi all silmas peetakse. „Täna mõistetakse riigireformi väga erinevalt, seetõttu koondame ideed ja kinnitame põhilised suunad, et tõsta rahva heaolu muutuvas maailmas,“ lisas Talve.

„Riigireformi seisukohalt on oluline ühtlustada arusaamu peamistest lähtealustest ning leida olulisemad kriteeriumid ja väärtused,“ ütles Talve. „Selleks toimuvadki täna mõttetalgud, kuhu oleme kutsunud eksperdid erinevatest valdkondadest üle Eesti.“

Arutelulaudu modereerisid Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro ja majandusekspert Ott Pärna.

Arutelulaudade teemadeks olid inimesed ja kogukonnad, valitsemine ja valitsemismudelid (sh uued tehnoloogilised lahendused), poliitikate kujundamine (sh avalikud teenused) ning konkurentsivõimeline riik.

Arutelu juhtis probleemkomisjoni esimees Tanel Talve.

Probleemkomisjon kaasas riigireformi lähtealuste väljatöötamisse huvigrupid. Foto autor: Erik Peinar

Probleemkomisjon kaasas riigireformi lähtealuste väljatöötamisse huvigrupid. Foto autor: Erik Peinar

Arutelulaudade teemad:

Inimesed ja kogukonnad

Moderaator – Teele Pehk, Eesti Koostöö Kogu juhataja

  • Mis on kogukonna roll valitsemises?
  • Kuidas kogukonnad ja inimesed saavad otsustusprotsessides osaleda?
  • Millises mahus ja millega peab riigi poolt toetama kohalikke omavalitsusi?
  • Millises mahus ja millega peab riigi poolt toetama kogukondade ja inimeste ühistegevust ja osalemist poliitikate kujundamises?
  • Milliseid koostöömudeleid ja teenuseid saaks inimesed, kogukonnad, riik ja kohalikud omavalitsused ühiselt pakkuda?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 661 kB)

Valitsemine ja valitsemismudelid (sh uued tehnoloogilised lahendused)

Moderaator: Meelis Kitsing, Arenguseire Keskuse uuringute juht

  • Kuidas rakendada uusi valitsemismudeleid riigi valitsemisse ja otsustusprotsessidesse?
  • Kuidas riigi institutsioone ümber korraldada nii, et riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused oleksid inimesekesksemad (nähtamatud) ja suunatud probleemist lähtuvatele terviklikele lahendustele?
  • Milliste valdkondade teenused võiksid olla rohkem tsentraliseeritud ja millised detsentraliseeritud?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 384 kB)

Poliitikate kujundamine (sh avalikud teenused)

Moderaator: Külli Taro, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja

  • Kuidas tegeleda õigete asjadega ja õigesti – paindlikult, väledalt ja targalt?
  • Kuidas tuua poliitikasse rohkem teadmispõhisust?
  • Kuidas saada poliitika kujundamisse pikemaajalist vaadet?
  • Kuidas suurendada riigikogu rolli riigi strateegilistes ja pikaajalistes otsustes?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 246 kB)

Konkurentsivõimeline riik

Moderaator: Ott Pärna, majandusekspert

  • Mida saaks riik teha, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja suurendada (teenus)majanduse eksporti?
  • Kuidas tuua Eestisse rohkem ettevõtete arendustegevusi (arendusüksuseid)?
  • Kuidas juhtida otsustavalt teadusarendustegevuse riiklikku rahastamist sellisel viisil, et see kasvataks Eesti konkurentsivõimet (haridus, teadus, tööturg, …)?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 418 kB)

 

Lisainfo:

Kaja Kuivjõgi
Nõunik, Riigikogu Riigireformi probleemkomisjon
T: + 372 631 6928
kaja.kuivjogi@riigikogu.ee
www.riigikogu.ee
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Estonia

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni veebileht.

Tagasiside