Riigilipu pidulik heiskamine
Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Toompeal Kuberneri aias toimunud pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, et ühtsus ja ühtehoidmine on praegu sama olulised kui Eesti riigi algusaastatel.
Ratase sõnul alustas Venemaa täna varajastel hommikutundidel täieulatuslikku sõjalist rünnakut Ukraina vastu ning Eesti Vabariigi valitsus otsustas alustada NATO artikkel 4 alusel konsultatsioone NATO liitlastega.
„Mõistan hukka täiesti põhjendamatu agressiooni vaba ja rahumeelse Ukraina vastu. Sõda toob kaasa palju kannatusi ja inimohvreid. Selle mõjud on kogu maailma julgeolekule. Täna oleme kõik mõtetes ja palvetes Ukraina riigi ja rahvaga,“ kõneles Ratas. „Me ütleme selge ei Venemaa agressioonile Ukrainas. See on ränk rünnak Euroopa julgeoleku aluste ja meie ühiste demokraatlike väärtuste pihta,“ sõnas Riigikogu esimees. Ta lisas, et Euroopa Liidu ja NATO liitlaste ühtsus, omavaheline koostöö ning toetus Ukrainale on tugevamad kui kunagi varem.
Esimehe sõnul on Eesti Vabariigi aastapäeval tunda sügavat kokkukuulumise tunnet. Ta avaldas lootust, et see ühtehoidmine on meiega kaasas ka argipäeval. Ratas rõhutas, et sõjaoht Euroopas, vinduv kriis tervishoius ja mured majanduses panevad meid veel rohkem pingutama, hoolima ja koostööd otsima. Ta kutsus kõiki üles ehitama Eestit nõnda, et kodumaa armastus kasvaks iga eestimaalase südames. „Samuti peab riigi igakülgne tugi jõudma kõigi Eestimaa inimeste ja iga Eestimaa pereni! Ainult nii seisab meie armas Eesti riik kindel,“ ütles Ratas.
Riigikogu esimees märkis ka, et Eesti rahvustrikoloor on vabaduse, rahu ja iseseisvuse sümbol ning tänavu 27. juunil möödub 100 aastat päevast, mil Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse.
Õnnistussõnad lausus tseremoonial Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta ütles, et sinimustvalge lehvib Pika Hermanni tipus kogu Eesti rahva jaoks, meie kõigi üle. „Sinimustvalge on ja jääb meid kõiki ühendavaks värvisidemeks. Seda lippu ei ole kunagi heisatud selleks, et nende värvide all kedagi vallutada või kellegi kallal vägivallatseda,“ sõnas Viilma. Ta lisas, et Eesti lipp on läbi ajaloo olnud lootuse sümbol.
Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, EMTA lavakunstikooli üliõpilane Maarja Mõts.
Lipuheiskamise tseremooniast võtsid osa Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu aseesimehed Hanno Pevkur ja Martin Helme ja Riigikogu liikmed, peaminister Kaja Kallas ja valitsuse liikmed. Samuti põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond.
Kava
Riigilipu pidulik heiskamine Kuberneri aias kell 7.32
Lipu heiskamisel kõlas Eesti Vabariigi hümn
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (1869)
Fredrik Pacius (1809–1891) | Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
Koor ja orkester, dirigent Indrek Vijard
Riigikogu esimehe Jüri Ratase kõne
„Eesti lipp“ (1922)
Enn Võrk (1906–1962) | Martin Lipp (1854–1923)
Koor ja orkester, dirigent Ene Kangron
EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad
„Hoia, Jumal, Eestit“
Juhan Aavik (1884–1982) | Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948)
Koor ja orkester, dirigent Kuldar Schüts
Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest
Loeb Maarja Mõts, Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, EMTA lavakunstikooli üliõpilane
„Jää vabaks, Eesti meri“ (1943)
Viktor Konstantin Oxford (1893–1984)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi
Jüri Ratase tänusõnad
Marss „Kodumaa“ (1920)
Raimund Kull (1882–1942)
Orkester ja koorid, dirigent Riivo Jõgi
Esinesid Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna politseiorkester. Konfereeris Maarja Mõts.
Pidulikul lipuheiskamisel olid Kuberneri aeda üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Lisainfo
Merje Meisalu
631 6300
[email protected]