Ajakirja põhiosa on pühendatud riigireformile ja uurib, kuidas saaksime teha mõnd asja hoopis teisiti, kui seni on tehtud.

Värske ajakirja fookusteemat käsitlevas paneeldiskussioonis arutlesid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja õigusteadlane Peeter Järvelaid, Tallinna Ülikooli politoloogiaprofessor Leif Kalev ning MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne selle üle, kuidas Eesti saaks jooksvalt riigi toimimist reformida. Arutelu juhatas ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar.

Fotod esitluselt

Väljaande 48. numbris kirjutab vandeadvokaat, Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ning Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimees (2018-2019) Jüri Raidla sellest, kuidas võiks riigireform olla Eesti riikluse tuleviku teenistuses. „Kui see reform tuleb, on põhjust pidada Eesti riikluse tulevikku selgeks ja helgeks,“ ütles Raidla.

Riigireformist ja riigivalitsemise tulevikust annab ülevaate Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht. Eksperimentaalse poliitikakujundamise eeliseid ja väljakutseid analüüsib koos hulga kaastöölistega Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla.

Riigireformile ja riigivalitsemise tulevikule Eestis keskendub ka RiTo vestlusring, kus osalesid Jaak Aab ning Enn Eesmaa Eesti Keskerakonnast, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Maris Lauri Eesti Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast ja Igor Taro Eesti 200-st. Samal teemal lisas kirjaliku arvamuse Jaak Valge Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Tallinna Tehnikaülikooli Targa linna tippkeskuse asutajadirektor ja noorprofessor Ralf-Martin Soe kirjutab sellest, kuidas muuta tänapäevast linna nutikaks.

Rubriigis „Poliitiline mõte“ võib lugeda Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia nooremteaduri Karl Lembit Laane kirjatööst, kuidas Lääne vabariikluse mõttelugu mõjutas Eesti Vabariigi loomise arutelusid. Laane on Riigikogu Kantselei asutatud August Rei parlamendiuuringute stipendiaat.

MTÜ Vaba Ukraina vabatahtlik Andrus Rumm kirjutab kodumaise kaitsetööstuse väljakutsetest. Ukraina sõda on näidanud, kui oluliseks on muutunud droonide kasutamine lahingutegevuses.

Uuest, enam kui 200-leheküljelisest Riigikogu Toimetiste numbrist saab veel lugeda uuringuid noorte väärtustest, turbakasutusest, elanike mõjutatavusest ja retsidiivsusest vanglast vabanenute hulgas.

RiTo nr 48 tekstid ja joonised on leitavad tervikuna ajakirja veebilehel, kus on võimalik tutvuda kõigi varasemate numbritega.

Ajakirja on võimalik osta Rahva Raamatu kauplusest ja tellida RiTo veebilehe vahendusel.

Tagasiside