Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

2019. aasta riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse (700 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Kolmandal lugemisel vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad andsid hinnangu tuleva aasta riigieelarvele. Andres Herkel (EVA) sõnul ei toeta fraktsioon tuleva aasta eelarvet, millel ei ole selget fookust ja eesmärki ning mitmed rahaeraldised ei ole põhjendatud. Jürgen Ligi (RE) nimetas eelarve märksõnadeks omakasu ja reeglite rikkumist. Tema arvates on tegu vahendite ülekulutamisega. Ligi sõnul hääletab Reformierakonna fraktsioon eelnõu vastu. Priit Sibula (I) sõnul saab eelarvet nii kiita kui ka kiruda. Tema arvates on see ühiskonna hetkeolukorra nägu. Sibul hindas riigi majanduse olukorra heaks, millele tugineb eelarve. Sellest tulenevalt on tehtud ka sotsiaalvaldkonda tehtud vahendite eraldamised. Tema sõnul Isamaa fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist. Martin Helme (EKRE) taunis huvigruppide tendentslikku toetamist eelarve kaudu. Tema arvates on eelarve laekumine hea, mida ei ole oodata tulevikus, mistõttu oleks pidanud vaatama tulevikku. Helme sõnul on vahendite jagamisel otsuste tegemisel lähtutud poliitilisest huvist.  Helme ütles, et EKRE fraktsioon hääletab eelarve vastu. Kalvi Kõva (SDE) tõi esile peretoetuste reformi, samuti õpetajate palgatõusu ja regionaalsed toetused. Kõva sõnul toetab nende fraktsioon eelnõu vastuvõtmist, mis on suunatud inimese heaolule. Mihhail Stalnuhhin (KE) tänas eelnõu menetlemisele kaasa aidanud saadikuid ja ametnikke. Tema arvates on eelarve rahulik, millega ei kaasne suured reformid. Tema hinnangul on eelarve kvaliteetne produkt ja kutsus üles eelarvet toetama.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja vastu oli 46 saadikut.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise. 21. novembri istungil vaadati läbi laekunud 58 muudatuseettepanekut fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. november kell 17.15.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut. Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt. Rahanduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, milles on koondatud ja arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Maris Lauri (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Kersti Sarapuu (KE), Krista Aru (EVA), Martin Helme (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Laine Randjärv (RE), Olga Ivanova, Toomas Kivimägi (RE), Arto Aas (RE), Urmas Kruuse (RE), Peeter Ernits, Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Margus Tsahkna, Lauri Luik (RE), Tiina Kangro, Mati Raidma (RE), Sven Sester (I) ja Andres Herkel (EVA).

Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muuhulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.

Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 47 poolt, vastu 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve muudatusettepanekud

Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisel istungil 13. novembril tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid, nende sisu ja pakutud katteallikaid.

Rahanduskomisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud esitatud muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

„Valitsus ja koalitsioonisaadikud ei toetanud põhimõtteliselt vahendite ümberjagamist üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt,“ ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et rahanduskomisjon tegi 21 muudatusettepanekut, milles on arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Tuleva aasta eelarve arvestab kolmeprotsendilise majanduskasvuga. Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu lõpetas 17. oktoobril 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 17.15.

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.

Minister märkis eelnõu tutvustamisel, et riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni viimasel viiel istungil toimunud eelnõu aruteludest.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu tuleva aasta riigieelarve eelnõu erinevatele aspektidele.

Jürgen Ligi (RE) oli kriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks. Enn Meri (EVA) sõnul pole eelarvest kerge aru saada, millele on viidanud ka õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris. Peaksime kokku hoidma haldussektoris. Mihhail Stalnuhhini (KE) hinnangul peaksime eelarvega rahul olema. Ta tõi esile positiivse majandusprognoosi. Tõusnud on kohalike omavalitsuste tulubaas ja kavas on rida märkimisväärseid palgatõuse. Lisaraha on kavas eraldada Haigekassale. Sven Sesteri (I) sõnul  on eelarve vastutustundlik ja jätkusuutlik. Tema arvates on eelarve oluliseks märksõnadeks maksurahu ja tasakaal. Suurenenud on ka investeeringute maht. Kalvi Kõva (SDE) tõi samuti esile eelarve struktuurse tasakaalu. Ta rõhutas eelarve sotsiaalset suunitlust. Enn Põlluaasa (EKRE) arvates pole optimismiks põhjust, inflatsioon suureneb ja majanduses on langustrend. Ta taunis tegevusetust seoses aktsiisidega. EKRE pole rahul selle eelarvega.

Riigieelarve üle andmine

Peaminister Jüri Ratas esines Riigikogu 26. septembri istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Ratas tõi välja, et 2019. aasta riigieelarve lähtub positiivsest majandustsüklist ja on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Eelnõu lähtub eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Ratas ütles, et maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33–34 protsendi vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aastal 8,2 protsendi tasemelt järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuid ei jää sinna peatuma. Ratas lisas, et 2022. aastaks jõutakse vaid 5,4 protsendi tasemele.

„Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse,“ selgitas Ratas.

„Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu peame järgmisel aastal suurt rõhku just panema regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumajanduses põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme,“ tõi  peaminister välja.

Peaminister ütles, et on otsustatud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsendi võrra. „Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkondasid,“ märkis Ratas.

„Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt 2,16 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul kasvab keskmine vanaduspension uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Peaminister ütles, et läbi riigieelarve suunatakse investeeringuteks 370 miljonit eurot. „Investeerime nii olulistesse transpordi ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse,“ tõi Ratas välja.

Fraktsioonide seisukohad läbirääkimistel 

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkeli (EVA) sõnul ei ole nende arvates valitsus nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengule kui prioriteedile siiski päris suure küsimärgi. Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Kersti Sarapuu (KE) ütles, et 2019. aasta riigieelarve suurendab Eesti inimeste heaolu. Martin Helme (EKRE) hinnangul on tegemist valimiseelse populistliku eelarvega ning et seda eelarvet ei hakata täitma. Jürgen Ligi (RE) ütles, et nad ootavad sellelt eelarvelt siiski struktuurset ülejääki, mis oleks vähemalt sama suur kui eelmine miinus oli. Helir-Valdor Seederi (I) sõnul on tegemist Eesti riigile jõukohase ja vastutustundlikult koostatud eelarvega.

2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot. 

Lisainfo

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside