Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas esines Riigikogu 27. septembri istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

2018. aasta riigieelarve üleandmine Riigikogule

„Anname oma panuse inimeste elukeskkonna parandamiseks, ühiskondliku võrdsuse suurendamiseks, majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks,“ ütles peaminister riigieelarve seaduse eelnõu tutvustades.

„Valitsuse eelarvepoliitika on tugev ja vastutustundlik. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus ei suurene. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane. Riigi tulud ja kulud ületavad järgmisel aastal esmakordselt 10 miljardi euro piiri. Riigieelarve suunab kokku 3,1 miljardit eurot sotsiaalvaldkonda, 1,4 miljardit tervishoidu ning ühe miljardi haridusse. Kaitsevaldkonda panustame 26 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ehk 528 miljonit eurot ja see on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos,“ rääkis Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

„Põhiküsimuseks on ja jääb küsimus eelarve tasakaalust,“ ütles Andres Ammas. Tema sõnul on laristamine tulevaste põlvede arvelt väga suur viga.

Jürgen Ligi hinnangul on selle valitsuse poliitikas rahakasutamine pidevalt ebatäpne, ülemäärane ja Eestile üle jõu käiv.

Kalvi Kõva ütles, et tuleva aasta eelarve on tulevikku suunatud eelarve, mis viib ellu perepoliitikat, suurendab lastega perede heaolu ja viib kindlasti tõusule ka sündivuse.

Helir-Valdor Seederi sõnul on eelarve koostamise käigus liigutud õiges suunas ja koalitsiooni ühe osapoolena ollakse optimistid, et tulevikus saavutatakse kasvava majanduse olukorras tasakaalus eelarve.

Mihhail Stalnuhhini hinnangul on tegemist unistuste eelarvega ning loodab, et see eelarve hakkab tõesti tööle ning on kasuks kogu Eesti rahvale.

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE)

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Riigikogu rahanduskomisjoni 28. septembri istungil alustati eelnõu (521 SE) menetlemist. Kõigepealt kuulati ära rahandusminister Toomas Tõniste selgitused.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on kavas eelnõu menetluse käigus laiapõhjaline arutelu koos ministeeriumide esindajatega,  samuti on kavas põhjalikult analüüsida kõiki ekspertide esitatud seisukohti.  Tuleva aasta eelarve arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega. Tänasel komisjoni istungil olid kesksed kõneained majanduse stimuleerimine ja eelarve defitsiit.

 „Rahanduskomisjon on kavandanud kohtumised Eesti Panga ja Eelarvenõukogu esindajatega oktoobris, et kuulata ära nende seisukohad tuleva aasta eelarve kohta. Nimetatud asutused on teatavasti juhtinud tähelepanu vajadusele  tasakaalus eelarve järele,“ ütles Stalnuhhin.

Rahanduskomisjon otsustas saata tuleva aasta riigieelarve eelnõu (521 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu 18. oktoobri istungil läbis tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) kohaselt arvestab tuleva aasta eelarve 3,3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on SKP reaalkasv 2018. aastal 3,3 protsenti. Palgakasvuks prognoosib ministeerium 5,2 protsenti, hinnatõusuks 2,7 protsenti, tööhõive kasvuks 0,4 protsenti. „Järgmisel aastal on meie sisemajanduse kogutoodangu mahuks ligi 24,5 miljardit eurot,“ ütles minister. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt toetavad sellist kasvu nii tugev ekspordipartnerite kasv kui ka investeeringute suurenemine. Prognoosi eelduseks on võetud, et välisnõudlus tugevneb järgmisel aastal 3,8 protsenti. Selle taustal prognoositakse ekspordi kasvuks 4 protsenti, mis tähendab, et meie eksportivad ettevõtted suudavad veidi oma turuosa kasvatada. Tõniste hinnangul toetab suuremal määral siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Ka Venemaa majandus on kasvurajal tagasi, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse taas positiivselt. Seega kokkuvõttes saame me 2018. aastal rääkida meile sobiva taseme lähedase majanduskasvu taastumisest, ütles Tõniste.

Minister selgitas, et valitsussektori eelarve on struktuursest tasakaalust SKP arvestuses vaid 0,25 protsendi kaugusel. „Meie maksukoormus püsib eelmise aasta tasemel ehk on ka tuleval aastal 34,4 protsenti SKP-st ja laenukoormus langeb 0,4 protsendi võrra SKP-st, jäädes 8,6 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevuste kaudu nähakse ette toetada valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis juhtivkomisjoni esindajana ülevaate eelarve menetlemisest komisjoni istungitel. Tema sõnul oli keskne kõneaine seotud Eelarvenõukogu ja Eesti Panga seisukohtadega eelarves kavandatava defitsiidiga. Samuti arutati eelarvet valdkondade kaupa ministeeriumide esindajatega. Kaasamisprotsess eelarve menetlemisel jätkub.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Jürgen Ligi (RE) suhtus kriitiliselt tuleva aasta riigieelarvesse ja pidas selle koostamist vastutustundetuks. Ta taunis riigieelarve struktuurset defitsiiti viimist. Martin Helme (EKRE) hinnangul on Eesti maksupoliitika vastustundetu, mis mõjub negatiivselt riigi maksulaekumistele. Tema arvates tuleks makse hoopis langetada. Kersti Sarapuu (KE) sõnul on tuleva aasta riigieelarve suunatud inimeste heaolule. Ta rõhutas, et maksukoormus ei suurene. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse tulumaksust laekuvatest vahenditest protsentuaalselt suurem osakaal. Kalvi Kõva (SDE) pidas tähtsaks maksureformi vähem palka saavate inimeste seisukohalt. Tema arvates ei anna 0,25 protsendiline struktuurne puudujääk põhjust dramaatiliseks suhtumiseks, sest trend on suunatud lähemate aastate jooksul eelarve tasakaalu viimisele. Andres Ammas (EVA) märkis, et tuleva aasta eelarve põhiküsimuseks on eelarve tasakaal. Ta taunis majanduskasvuga seotud soodsal ajal reservide kasutamist, mida tuleks varuks hoida hoopis halvemateks aegadeks. Sven Sester (IRL) viitas muutustele riigieelarve eraldistes, mis on suunatud inimestele heaolu tõstmisele ja tõi välja rea kavandatud palgatõuse. Samuti tähtsustas riigikaitsele suunatud eraldiste suurendamist. Tema sõnul parandatakse tervishoiu rahastamist ja suurenevad investeeringud. Tuleva aasta eelarve on vastutustundlik, ütles Sester.

Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 36 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. novembril kell 17.15.

Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

Tagasiside