Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis 7. juuni istungil heaks erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt riik toetab eraüldhariduskoole tegevuskulude katmisel kuni 2019. aasta lõpuni. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolide tegevustoetust makstakse kuni 2023. aastani.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (142 SE) poolt hääletas 61, vastu 27 ja erapooletuid 1 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmises osalemine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks alates 2017. aasta algusest. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Lisaks tekib asutatava erakooli asukohajärgsel omavalitsusel õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 13,6 miljonit eurot. Koolidele mõeldud toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide tegevustoetus üleminekuajal on kokku 3 miljonit eurot. Toetuse suurus ühe õpilase kohta tugineb õppekoha tegevuskulu arvestuslikul maksumusel.

Lisaks tegevustoetusele annab riik erakoolidele ka tulevikus haridustoetust samadel alustel munitsipaalkoolidega.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Eelnõu arutelust Riigikogus

Kultuurikomisjon saatis erakoolide eelnõu teisele lugemisele

16. mail otsustas kultuurikomisjon saata erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskokku teisele lugemisele 1. juunil.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve hinnangul ollakse erakoolide rahastamise osas lähedal kokkuleppele, mis lubab riigipoolset lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni. „Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus,“ ütles Randjärv ning lisas, et erandina on kavas toetada pikema aja vältel erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

„Loodetavasti kohalikud omavalitused toetavad vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus. Seaduse jõustumisel on omavalitsused kaasatud erakoolide asutamisprotsessi selle läbi, et neilt küsitakse arvamust enne uuele erakoolile koolitusloa väljastamist,“ selgitas Randjärv.

Kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi sõnul on kultuurikomisjonis olnud sel teemal väga pikk ja põhjalik arutelu. „Kindlasti pole praegune kompromiss olnud osapooltele esimene valik, aga siiski on hea, et oleme jõudnud tulemuseni. Kuidas erakoolid kokkulepitud muudatustega kohanevad, seda näeme juba lähiajal,“ ütles Reps.

Erakooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Riigikogu arutas hariduse rahastamist riiklikult tähtsa küsimusena

Riigikogu arutas 7. aprillil hariduse rahastamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.

Alus-, huvi-, üld- ja kutsehariduse rahastamise võtmekohtadest tegid ettekanded kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi  osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul tuleks kohalikele omavalitsustele ja üldhariduskoolidele anda rohkem õigusi ja vastutust hariduse korraldamisel. Tema sõnul on komisjoni enamus seisukohal, et omavalitsuse tulubaasi tuleks anda kogu raha, mis on vajalik üldhariduse andmiseks munitsipaalkoolides (sh õpetajate palgaraha ja muud õppetöö korraldamiseks vajalikud summad, mida praegu jaotab riik).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi keskendus oma ettekandes OECD raportile Eesti haridussüsteemi kohta. Eesti tugevustena on seal esile tõstetud tulemuslikku ja võrdset koolisüsteemi, informeeritud hariduspoliitikat ja selget strateegiat ning märkimisväärseid investeeringuid haridusele. Ligi ei toetanud kultuurikomisjoni seisukohta kaotada kohalike omavalitsuste sihtotstarbelist rahastamist

Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaasi hinnangul jäävad kohalike omavalitsuste hariduse rahastamise võimalused järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli arvates saaks maksumaksja raha üldhariduse rahastamisel paremini kasutada.

Arutelu rõhuasetus oli eelkõige üldharidusel, kus on riigi ja omavalitsuse ülesanded hariduse andmisel kõige rohkem põimunud. Põhihariduse rahastamise analüüsi vajadusele viitas ka õiguskantsler Ülle Madise oma kirjalikus ettekandes Riigikogule eelmise aasta augustis, mis andis tõuke arutelu korraldamiseks. Kultuurikomisjon on valmistunud aruteluks koos erinevate osapooltega alates möödunud aasta sügisest.

Riigikogus on töös erakoolide rahastamise muudatused

Riigikogu kultuurikomisjon töötas jaanuaris erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) muudatuste ettevalmistamisega. Valitsuse algatatud eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 8. ja 9. detsembril. Kultuurikomisjon valmistab ette eelnõu teist lugemist Riigikogu täiskogus.

Eelnõu kohaselt muutub eraüldhariduskoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool mitmekesistab kogukonnas hariduse valikut või aitab kaasa hariduse kättesaadavusele.

Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, mis on suunatud hariduslike erivajadustega lastele. Ettepanek on toetada neid koole kulupõhiselt ning pikema aja vältel, eelnõu kohaselt aastani 2020. Eelnõu ei puuduta haridustoetust, mida riigi-, omavalitsuste- ja erakoolid saavad samadel alustel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.

Riigikohus tunnistas 2014. aasta 28. oktoobril oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on erakooliseaduse § 22² alusel andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.

Eelnõule esitatud arvamuste ja muudatusettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõu lehel.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

Tagasiside