Riigikogu hoone 100
Sel aastal tähistab Riigikogu hoone oma 100. sünnipäeva. Kui soovid põhjalikumalt selle erilise hoonega tutvuda, oled meile külla oodatud!
Näitus “Euroopa moodsaim parlament. Riigikogu hoone 100”
Riigikogu esimees Jüri Ratas avas 12. septembril Riigikogu vestibüülis näituse, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Toompea lossikompleksi hoovis paikneva Riigikogu hoone avamisest.
„Riigikogu hoones on 100 aasta jooksul tehtud otsuseid, mis on olulised nii Eesti inimestele, ettevõtetele kui ka Eesti positsioonile rahvusvahelisel areenil. Riigikogu hoone dominant – kollaka lae ja siniste seintega istungisaal – kannab kindlalt edasi meie identiteeti ning kindlat, iseseisvat ja tugevat tulevikku,“ ütles Ratas näituse avamisel. Hoone ainulaadsusest kõneles veel Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Näituse kontseptsiooni ja sünnilugu tutvustasid Identity loovjuht Ionel Lehari ning kuraator Karin Paulus.
Näitus “Euroopa moodsaim parlament. Riigikogu hoone 100“ annab eripärase vormikäsitlusega ülevaate Riigikogu hoone ajaloost. Näitusel mõtestatakse hoone arhitektuuri lihtsate geomeetriliste algvormide ehk koonuse, silindri, kera ja kuubi kaudu, mis on aluseks pildilisele ja tekstilisele infole. Näitus hõlmab kogu hoonet, avades samm-sammult ruumi olemust, sellega seotud ajalugu ja inimesi. Näitus on valminud Riigikogu Kantselei, Ruumilabori ja Identity koostöös.
Riigikogu hoonet, mis paikneb Toompea neljaosalise lossikompleksi hoovis, asuti arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandite järgi ehitama 1920. aastal ning see avati pidulikult 12. septembril 1922. Hoone oli Esimese maailmasõja järel esimene valminud parlamendihoone iseseisvunud riikide seas kogu maailmas ning sellega üritati esile tuua noore Eesti Vabariigi innovaatilist mõtlemist ja tahtejõudu.
Teadaolevalt on Riigikogu hoone siiani ainus ekspressionistlik parlamendihoone. Kogu mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Tallinnas Lutheri vabrikus ning see pidi sobituma hoone arhitektuuriga. Riigikogu hoone vestibüüli ja istungisaali lagi tehti raudbetoonist, mis polnud tol ajal veel ehituses laialdaselt kasutusel.
Maja silmapaistvaim ruum on läbi kahe korruse ulatuv istungisaal oma sidrunkollase kumera voldilise laega, mida piirab siksakiline valge karniis, mille taha peideti valgusallikad. Riigikogu hoone oli Eestis esimene avalik hoone, kuhu oli projekteeritud elektrisüsteem ja kus arhitektid sidusid efektsed valgustuslahendused ekspressionistliku arhitektuuriga. Saali nüüdne kujundus on taastatud algset 1920. aastate stiili järgides peamiselt sisearhitekt Leila Pärtelpoja eestvedamisel.
Riigikogu hoone avamine 100 aastat tagasi
1919. aastal Asutava Kogu otsusega loodud ehituskomisjoni peamine ülesanne oli leida lahendus, kuidas parlament saaks senistest kitsastest tingimustest, Valges saalis asunud istungisaalist, oma ruumidesse kolida. Komisjoni otsusega tehti kahele Eesti arhitektile, Eugen Habermannile ja Herbert Johansonile, ettepanek luua uue parlamendihoone ehitamise projekt. Hoolimata mitmetest raskustest, mitme tähtaja ületamisest ja algse projekti muutmisest, jõuti 1922. aasta suve lõpuks lõpptulemuseni. Esialgu ajutiseks Riigikogu hooneks plaanitud ehitis on püsinud meie parlamendi ja riikluse sümbolina nüüdseks täpselt 100 aastat.
Aastatel 1920–1922 orduaegse linnuse konvendihoone kohale rajatud Riigikogu hoone avati pidulikult 12. septembril 1922 Riigikogu erakorralisel istungil. Selle ajaloolise päeva kava oli täis üritusi ja vastuvõtte.
12. septembri hommikul peeti Tallinna Toomkirikus piiskop Jakob Kuke eestvedamisel jumalateenistus, kuhu olid kutsutud Riigikogu liikmed, maakondade esindajad, väliskülalised teiste riikide parlamentidest ja rohkelt rahvast. Piiskop soovis oma kõnes, et uues majas valitseks kindel vaim.
Keskpäeval avatud Riigikogu hoones toimunud esimesele istungile kogunes palju külalisi. Valitsuse loožis võttis koha sisse ka riigivanem Konstantin Päts, tema kõrval oli Soome Eduskunta esimees Kyösti Kallio.
Istungil ligi pooletunnise kõne pidanud Riigikogu esimees Juhan Kukk pööras lisaks poliitilisele olukorrale keskendumisele tähelepanu ka uue Riigikogu hoone valmimisele, sõnades järgmist: „… 3 aastat on tema kallal töötatud ja umbes 90 000 inglise naela ehk 135 miljonit eesti marka on see maksma läinud. Meie arhitektid on pannud temasse oma parema oskuse ja võime, katsudes viia kokku vana taani ja ordu lossi arhitektuuri ja eesti omapärase moodsa ehituskunsti vahel. Kuidas ja kas see ülesanne neil täide viidud, selle üle otsustab muidugi iga ühe maitse- ja ilutunne. Kuid kindel on, et see ehitus Eesti Vabariigi esimese ajajärgu kõige monumentaalsemaks märgiks jääb.“
Istungil said sõna veel Soome, Poola, Läti ja Leedu parlamentide esimehed, kes soovisid Eesti parlamendile otsusekindlust ning tõid välja parlamendihoone erilisust ja iseseisva Eesti suurt tahtejõudu.
Istungi järel suundusid külalised ja parlamendiliikmed uute ruumidega tutvuma.
Pärastlõunal toimus Estonia kontserdisaalis Riigikogu hoone avamispidustuste vastuvõtt ja pidulik kontsert, kuhu oli kutsutud ligi 500 külalist
Mitme toonase riigitegelase arvates olid Riigikogu hoone avamisele pühendatud üritused suurejoonelisemad, kui oli Asutava Kogu esimene istung 23. aprillil 1919 Estonia kontserdisaalis.