Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon on hoolduskindlustuse loomise ideed arutanud kahel istungil. Esmalt arutati eakuse rahvakogule esitatud ideed luua hoolduskindlustus ja seejärel ka hoolduskoormuse rakkerühma tegevust. Mõlema eesmärk on lahendada hooldusega seotud probleeme.

Vastus kollektiivsele pöördumisele

Pärast olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogus oli kollektiivne pöördumine Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutelu all veel 12. märtsi istungil, kus komisjon otsustas ettepanekuga osaliselt nõustuda.

„Komisjon nõustub, et tegu on olulise küsimusega ja tänab algatajaid teema tõstatamise eest. Siiski leiab komisjon, et hoolduskindlustus ei ole ainus lahendus hoolduskoormuse vähendamiseks. Komisjon leiab, et hoolduskoormuse teemat tuleb käsitleda edaspidigi, mistõttu saadab komisjon märgukirja sotsiaalkaitseministrile ning tervise- ja tööministrile, kuna eakate hoolekannet ja tervishoidu tuleb käsitleda koos, et leida töötavaid lahendusi,“ ütles komisjoni esimees Helmen Kütt vastuskirjas pöördunutele.

Komisjon ootab tagasisidet ja ettepanekuid hiljemalt 6 kuu jooksul.

Riigikogu istungil keskenduti eakana hakkama saamisele

Riigikogu 6. märtsi täiskogu istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu, kus keskenduti eakana toime tulemise probleemidele ja lahendustele.

Mis saab eakate hooldusest?

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt andis oma ettekandes ülevaate komisjonis sel teemal seni toimunud aruteludest. Ta tõi välja, et arutelu sai alguse uue eakuse rahvakogule ja seejärel Riigikogule esitatud hoolduskindlustuse loomise ideest ja hoolduskoormuse rakkerühma töö ülevaatest, misjärel otsustas komisjon teha ettepaneku teema arutamiseks olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogus.

Kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks märkis oma ettekandes, et Eesti on hoolduse valdkonna rahastamises nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide seas viimaste hulgas ja hooldus on meil suuresti omastehooldajate kanda. Saksa hinnangul peaks riik hoolduse valdkonda rohkem panustama. Praegu  kasutatakse tema sõnul palju õendusabi teenust, mis on inimesele kõige soodsam, kuid tegelikult väga kallis teenus.

Hoolduskindlustuse ideed tutvustades ütles Saks, et vajalikke hooldusteenuseid või hüvitist seoses hooldamisest tekkinud kuludega saab abivajaja hoolduskindlustuse korral kokkulepitud tingimustel ja ulatuses ilma täiendava taotluseta ning ühesugustel alustel. Saks soovitas eeskujuna kaaluda Saksamaa näidet, kus ravikindlustust sõlmides tuleb sõlmida ka hoolduskindlustus. Ta selgitas, et Saksamaal saab hooldusvajaduse korral toetust välja võtta rahas, kuid ka teenustena, kusjuures teenuseid saab sel juhul suurema summa väärtuses.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu täiskogu istungil. Foto: Riigikogu Kantselei / Erik Peinar

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul oli 2016. aastal Eestis 32 500 hooldusvajadusega inimest ning rahvastiku vananemisega võib 2023. aastaks hooldusvajadusega 65-aastaste ja vanemate arv kasvada enam kui 10 000 inimese võrra. Kuuse ütles, et praegu kulutatakse pikaajalise hoolduse kuludele 0,6 protsenti, realistlik eesmärk võiks olla 2–2,5 protsenti ja Põhjamaade tase oleks 4 protsenti SKTst.

Kuuse andis ülevaate hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille raames valmis ka Maailmapanga uuring. Selles ei soovitata Eestile sotsiaalmaksu sarnasel panusel põhinevat pikaajalise hoolduse kindlustust. Samas märkis Kuuse, et hoolduskindlustuse mõistele on erinevalt lähenetud. Tema sõnul on rahastuse osas variant tõsta tööjõumakse, mis oleks kindlustuse mudel, või kasutada solidaarset lahendust, kus töötavad inimesed maksavad kindlustusmakset, et hooldust vajavatele osutataks teenuseid. Samuti on Kuuse sõnul variant panustada riigieelarvest, suunates tähelepanu eelkõige KOV-teenustele ja nende pakkumisele.

Rääkides sellest, mida olukorra parandamiseks juba tehakse, ütles Kuuse, et käsil on mitu pilootprojekti, näiteks hoolduskoordinatsiooni pilootprojekt, samuti tuleb tegeleda kohaliku tasandi rahastuse küsimustega, et hoolduskoormuse teemad poleks nii erinevalt lahendatud, hoolduskoormusega inimestele on pakutud täiendavaid puhkusevõimalusi ja peagi kuulutatakse välja hange, et leida vabatahtlikke koondavaid organisatsioone.

Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff andis ülevaate eakatele mõeldud teenustest ja toetustest Tartu linnas. Tema sõnul on Tartus hooldusvajadus kuni 15 protsendil eakatest. „Kulutused üldhooldekoduteenusele on päris suured,“ nentis Kurrikoff. „Ja see on pidevalt kasvamas, sest hinnad tõusevad,“ lisas ta. Kurrikoff soovitas kogu Eestis mõelda erinevate teenuste, näiteks koduteenuse ja koduõendusteenuse integreerimisele, et kõik saaks võimalikult kaua olla koduses keskkonnas.

Olukorra parandamiseks andis Kurrikoff erinevaid soovitusi. Tema ettepanekute seas olid näiteks omastehoolduse baasrahastussüsteemi loomine, perekonnaseadusest tuleneva pereliikme ülalpidamise kohustuse jagamine pooles ulatuses riigi ja KOViga ning hooldusvajaduse tasemest sõltuv toetus. Samuti võiks tema sõnul olemas olla teenuste miinimumstandardid ja soovituslikud juhised iga teenuse kohta.

Eakana hakkamasaamise arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Viktor Vassiljev (KE), Monika Haukanõmm (VA), Tiina Kangro (IRL), Helmen Kütt (SDE), Maris Lauri (RE), Marika Tuus-Laul (KE), Mart Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (KE).

Kollektiivne pöördumine „Hoolduskindlustuse loomine“

2017. aasta 12. oktoobri istungil arutas sotsiaalkomisjon koos huvigruppidega 1063 allkirjaga kollektiivset pöördumist, milles tehakse ettepanek luua hoolduskindlustus. See idee on üks uue eakuse rahvakogule 2017. aasta kevadel esitatud 80 ideest. Hoolduskindlustuse eesmärk on ettepaneku järgi leevendada omaste hooldajate ülekoormust ja tagada võrdne kohtlemine kõigile abivajajatele.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt märkis, et omastehooldusega seotud probleem on väga terav. „Omaste hoolekanne on sageli pereliikmete õlul, kuna perekonnaseadus paneb kohustuse ja koormuse just lastele ja lastelastele,“ märkis Kütt. „Pereliikmete tööst loobumine ja hooldajaiks hakkamine pole aga ei riigi ega inimeste jaoks parim lahendus.“

Ettepaneku autor doktor Kai Saks ütles idee tagamaid selgitades, et paljudel pole hooldushaigla jaoks raha, mistõttu käiakse ühest õendushaiglast teise. Need patsiendid saaksid hakkama hooldekodus, kuid kasutavad õendusabi teenust, sest ei saa hooldekodu endale lubada. Lahendusena näeb Saks hoolduskindlustuse loomist.

Ettepanek on luua ühisest allikast rahastatud hoolduse süsteem, mis annaks võimaluse valida kõige sobivamad teenused ja vältida kallite tervishoiuteenuste mittesihipärast ja madala tulemusega kasutamist. Teenuste saamine ja nende eest tasumine sõltuks objektiivselt hinnatud vajadustest. Nii ei diskrimineeritaks neid, kellel on ülekaalus hooldusteenuste või pikaajalise õendusabi vajadus, ega ka abivajajaid, kellel on olemas pereliikmed.

Istungil toodi välja, et hoolduskindlustus on vaid üks võimalik tee süsteemi parandamiseks. Märgiti, et Maailmapanga hinnangul ei pruugi kindlustus viia efektiivse rahakasutuseni, mispärast soovitab Maailmapank valdkonda raha juurde tuua pigem riigieelarveliste vahenditega. Istungil toonitati ka, et hoolekandesüsteemis on oluline lahendada ressursi küsimus, aga ka teenuseid arendada.

Istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni, Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma, Kindlustusseltside Liidu, MTÜ Eesti Omastehoolduse, Rahandusministeeriumi, Haigekassa ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) esindajad.

Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm

2017. aasta 18. detsembri istungil sai sotsiaalkomisjon ülevaate kaks aastat tegutsenud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tööst. Rakkerühm loodi 2015. aasta 3. detsembril valitsuse otsusega ja selle ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ja töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.

Rakkerühma lõpparuandes (PDF, 804 kB) öeldakse, et omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. See on võimaldanud hoida avaliku sektori kulutused väikesed, kuid tagatud ei ole hooldusvajadusega inimeste ja omastehooldajate inimväärne elu. Praegune pikaajalise hoolduse korraldus ja ressursside jaotus ei taga teenuste ühtlast kättesaadavust piirkonniti ega võrdset kohtlemist. Eesti elanikkond vananeb ning suureneva teenusevajaduse tõttu on vaja ka pikaajalise hoolduse süsteemi arendada, sest pikaajalise hoolduse peamised vajajad on eakad. Puudub inimesekeskne hoolduse koordineerimine sotsiaal- ja tervisesüsteemis ning seetõttu ei pruugi keerulisemate juhtumite korral inimene saada õigeaegset ja vajadustele vastavat abi, seisab aruandes.

Viidates Maailmapanga analüüsile ei soovita rakkerühm aga juurutada kohustuslikku hoolduskindlustusmakset, kuna tööjõumaksu koormus on Eestis juba praegu suhteliselt suur. Ideaalse süsteemi poole tuleks Maailmapanga soovituste järgi liikuda sammhaaval. Ideaalse süsteemi ülesehitamine vajab pikaajalise hoolduse suurt lisarahastamist avalikust sektorist ja kogu praeguse süsteemi muutmist. Rakkerühm pakkus välja soovitused pikaajalise hoolduse süsteemi terviklikuks arendamiseks.

Pilt: Riigikantselei / hoolduskoormuse rakkerühma lõpparuanne

Pilt: Riigikantselei / hoolduskoormuse rakkerühma lõpparuanne

Istungist võtsid osa Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Riina Sikkut ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma liige Kaie Kotov.

 

Lisainfo

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353; 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee

Tagasiside