Riigikogu arutab tuleva aasta eelarvet, mille maht on 8,9 miljardit eurot. See on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarves kavandati.

Valitsus on eelarve koostamisel aluseks võtnud järgmiseks neljaks aastaks kavandatud sihid, milleks on majanduse edendamine, Eesti julgeoleku tugevdamine, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi soodustava keskkonna loomine ning madalapalgaliste toimetuleku suurendamine. Samuti nähakse ette riigi ja kohaliku halduse reformimine ning ääremaastumise leevendamine.

Peaminister Taavi Rõivas nimetas eelarvet vastutustundlikuks eelarveks. Rahandusminister Sven Sester on seda nimetanud ka jätkusuutlikuks ja konservatiivseks eelarveks.

Järgmise aasta riigieelarve kulude kasv 358 miljonit eurot ehk 4 protsendiline kasv sisaldab võrreldes käesoleva aastaga terve rida muutusi. Riikliku pensioni kasv on 88,9 miljonit eurot, ravikindlustusel 51,8 miljonit eurot, kaitsekuludel 37,1 miljonit eurot. See sisaldab 11 miljonit eurot liitlaste toetuseks vajaliku taristu rajamiseks. Teede ehituseks on 30 miljonit eurot, idapiiri kindlustamiseks 20 miljoni eurot, peretoetusteks 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitisteks 10,5 miljonit eurot. Seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamisega on eelarves ettenähtud ligikaudu 10 miljonit eurot.

Olulisemad investeeringud tehakse kinnisvarasse. Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas on selleks Rahvusarhiivi uue arhiivihoone ehitus. Siseministeeriumi haldusalas on kavas Piusa kordoni, Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone ning Vändra ja Vastseliina komandode rajamine. Justiitsministeeriumi haldusalas nähakse ette uue Tallinna vangla ja Tallinna uue kohtumaja ehitus. Kultuuriministeeriumi haldusalas investeeritakse Eesti Rahva muuseumi uue hoone, Nukuteatri hoovimaja ning Lennusadama administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonide rajamisse. Sotsiaalministeeriumi haldusalas on terviseameti uue büroo ja laborikompleksi ehitus. Riigikontrollile nähakse ette uus büroohoone Toompeal.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer tõi esile eelarves rea märkimisväärseid muudatusi ja eraldisi. „Eelarve näeb järgmisel aastal ette maksuvaba tulu tõstmise 170 euroni, lastetoetuste tõstmise 50 euroni ning kolmanda ja enama lapsega perele 100 euroni. Teede investeeringuteks suunatakse täiendavalt 30 miljonit eurot. Näiteks alustatakse oluliste liiklussõlmede Haabersti ja Russalka ristmiku ehitusega. Samuti jätkatakse Tallinna ringtee ehitusega,“ selgitas Holsmer. „Eelarve näeb ette ka 4,6 miljonit eurot lisatoetust kõige teravamas kriisis olevatele piima ja sealiha sektoritele. Sellele lisandub veel 3 miljonit eurot käesoleval aasta,“ ütles ta.

Rahandusminister Sven Sester selgitas, et eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule.

Eelarve tugineb tervele reale maksumuudatustele. Lisaks maksuvaba tulu tõstmisele 170-le eurole kuus tõstetakse ka pensionide maksuvaba tulu 225 eurole kuus. Päevarahade maksuvabastuse piirmäära tõstetakse erasektoris 32 eurolt 50 eurole kuus. Ette on nähtud ka koolituskulude mahaarvamise piiramine, füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole ja üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatusest tulust. Need muudatused hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2016. Alkoholiaktsiisi tõstmist on kavas teha 15 protsenti alates 1. veebruarist 2016. Samast kuupäevast on kavas tõsta kütuseaktsiisi 14 protsenti diislikütusel ja 10 protsenti bensiinil. Tubakaaktsiisi tõstmine 8 protsenti on kavas alates 1. juunist 2016.

Tuleva aasta eelarve aluseks on võetud 2,6 protsendiline majanduskasv. Inflatsioon taastub ja tõuseb 2 protsendini. Riigieelarve tulude kasvuna nähakse 3 protsenti, mille hulgas on maksutulude kasv 5 protsenti. Riigieelarve kulude kasv on 4,2 protsenti. Maksukoormus on stabiilne, milleks on 33,4 protsenti SKP-st. See sisaldab ka tööjõumaksete osakaalu langemise 0,3 protsenti. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni. Selgituseks niipalju, et valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti, kuid prioriteetsetel sektoritel on see 4 protsenti. Keskmise pensioni tõusuks on ettenähtud 5,7 protsenti, milleks on ligikaudu 395 eurot.

Tuleva aasta riigieelarve on tasakaalulähedane, milleks on valitsussektori nominaalne puudujääk – 0,1 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon püsib aga ülejäägis, milleks on 0,6 protsenti SKP-st.

Eelnõu esimene lugemine

Riigieelarve esimene lugemine toimus 20. oktoobril. Eelnõu tutvustasid ja Riigikogu liikmete küsimustele vastasid rahandusminister Sven Sester ja rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

Riigikogu lõpetas riigieelarveseaduse eelnõu esimese lugemise 21. oktoobril. Läbirääkimistel võtsid fraksioonide nimel sõna Kadri Simson, Andres Herkel, Martin Helme, Aivar Sõerd, Kalvi Kõva ja Siim Kiisler.

Kadri Simson märkis, et eelarve üheks murekohaks on segadus haridus- ja teadusministeeriumi rahastamise osas. Samuti märkis ta, et kohalike teede rahastamise taastamiseks pole vahendeid ette nähtud ning et põllumajandus vajab kriisiolukorrast väljumiseks suuremat toetust kui on eelarve eelnõus välja pakutud.

Andres Herkel tõi esile aktsiide, maksude ja lõivude tõstmise mõju ühiskonnale. Tema sõnul pole eelarve aluseks võetud majandusprognoos põhjendatud. Herkel rõhutas, et põllumajandus vajab valitsuse poolt otsustavamat toetamist ning oli rahulolematu, et pole vähendatud erakondade riigieelarvelist rahastamist.

Martin Helme heitis eelarve eelnõule ette vähest läbipaistvust. Ta leidis, et eelarves on rida põhjendamata kulutusi ning eelarves puudub visioon, kuidas aidata kaasa Eesti ekspordi arendamisele. Ka Helme märkis, et põllumajandust tuleks enam toetada.

Aivar Sõerd tõi oma sõnavõtus välja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangu Eesti kohta, mille järgi on Eestis kasvu toetav majanduskeskkond, laitmatu avaliku sektori finantsolukord, suured avalikud investeeringud ja tõhusad riigiteenused. Sõerd ütles, et 2016. aasta riigieelarve selged prioriteedid on Eesti julgeoleku tugevdamine, inimeste toimetuleku parandamine ja vastutustundliku riigirahanduse jätkamise kindlustamine ning paraneb lastega perede heaolu ja kasvavad inimeste sissetulekud.

Kalvi Kõva märkis, et tuleva aasta eelarve keskmes on Eesti inimene. Ta lausus, et eelarve on laste- ja perekeskne, parandab väga paljude inimeste toimetulekut ning tagab, et haavatumad ja nõrgemad ühiskonnaliikmed saavad oma riigilt rohkem tuge. Kõva tõi välja, et eelarve näeb ette lastetoetuse tõusu, toimetulekutoetuse määra tõusu ja pensionitõusu.

Siim Kiisleri sõnul on konservatiivne ja alalhoidlik eelarvepoliitika majanduskasvu üheks oluliseks eelduseks. Ta märkis, et prognoositav majanduskasv seab riigile ette selged raamid, milline eelarve on vastutustundlik. Kiisler tunnustas oma sõnavõtus plaani vähendada valitsussektori töötajate arvu ja seeläbi saavutada kokkuhoidu.

Eelnõu teine lugemine

2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE) teisel lugemisel andis ülevaate  menetluse käigust rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

Holsmer selgitas, et eelarve kulude maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 358 miljoni euro võrra rohkem, kui selleks aastaks planeeritud. Valitsuse eesmärk on hoida eelarve struktuurses ülejäägis 0,6 protsenti SKT-st. Nominaalne puudujääk on 0,1 protsenti SKT-st, mis on 25 miljonit eurot. Maksupoliitikas lähtutakse põhimõttest, et nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele. „Eesti jätkab lihtsa ja ühetaolise maksupoliitikaga ja järgmise aasta maksupoliitilistest muudatustest tooksin esile seda, et suureneb tulumaksuvaba miinimum 170 euroni. Üldine maksukoormus osatähtsusena SKT-s püsib ligikaudu samal tasemel ehk 3 protsendi juures,“ märkis Holsmer.

Ta tõi esile, et majanduskasvu toetamiseks on valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega. Need suurenevad koos investeeringutoetustega riigieelarves tänavusega võrreldes 22,5 protsenti ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka läbi hariduse tähtsustamise. Holsmeri sõnul tõusevad järgmistel aastatel õpetajad palgad ja pikem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.

Holsmer märkis, et riigieelarve menetlemise käigus on rahanduskomisjon kuulanud kõiki valitsuse ministreid, et saada detailne ülevaade valitsemisalade eelarvetest.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 37 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis suures osas koosneb ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning teksti paragrahvide täpsustustest. Komisjoni muudatustena on muuhulgas ministeeriumide finants- ja personaliarvestuse konsolideerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, kultuuritöötajate tööjõukulude kasv, nende n-ö eelarveline täpne laialijaotus. PRIA-le maaelu arendamise toetuse süsteemi arendamiseks tõstetakse maaeluministeeriumi siseselt ümber 1,5 miljonit eurot. Siseministeeriumi palgakasv on jaotatud allasutuste vahel. Ka Tervise Arengu Instituudi vahendite ümberpaigutuse kaudu eraldatakse vahendid ennetustegevuse elluviimiseks.

Riigikogu fraktsioonide ja Riigikogu liikmete poolt esitatud ettepanekuid rahanduskomisjon ei toetanud. Holsmeri sõnul olid ettepanekute läbivad probleemid, et ühekordsete katteallikatega sooviti suurendada püsikulusid, mis ei ole aga eelarve mõttes jätkusuutlik. Niisamuti ei pidanud komisjon mõistlikuks vähendada Eesti Vabariigi 100-nda sünnipäeva ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise jaoks planeeritud kulutusi. Samuti ei peetud võimalikuks valitsuse reservi, mis on kokku järgmisel aastal 49 miljonit eurot, sisuliselt tühjaks kulutamist. Komisjon ei toetanud ka ettepanekut vedelkütusevaru mahamüümiseks, mis oleks tähendanud riigile praeguste madalate kütusehindade juures suurt kahjumit.

Holsmer rõhutas, et järgmise aasta eelarve toetab majanduskasvu, tugevdab riigikaitset ja sotsiaalset vastutustundlikkust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Laine Randjärv, Tarmo Tamm, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Toomas Vitsut, Krista Aru, Märt Sults, Monika Haukanõmm, Siret Kotka, Peeter Ernits, Jüri Adams, Jaanus Karilaid, Jaanus Marrandi, Artur Talvik, Mart Helme, Maire Aunaste, Helmen Kütt, Viktor Vassiljev, Aivar Kokk, Kadri Simson ja Andres Herkel.

Eelnõu kolmas lugemine

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer andis ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust. „Kolmanda lugemise käigus toetas rahanduskomisjon kokku 6,7 miljoni euro ulatuses riigieelarvesse tehtud ettepanekuid. Komisjon toetas 200 000 euro eraldamist parvlaevaliikluse dotatsiooniks. Rahanduskomisjon toetas ka valitsuse pakutud eelarvemuudatust, mis suunab 5,6 miljonit eurot hariduskuludeks. See haridusministeeriumi sisene eelarvemuudatus aitab kaasa, et õpetajate palk järgmisel aastal tõuseks ca 6 protsendi võrra. Järgmisel aastal suunatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi rahastamiseks täiendavalt 4,4 miljonit eurot,“ ütles Holsmer.

Ta märkis, et järgmise aasta riigieelarve kulude kasv 358 miljonit eurot ehk 4 protsendiline kasv sisaldab võrreldes käesoleva aastaga terve rida muutusi. Riikliku pensioni kasv on 88,9 miljonit eurot, ravikindlustusel 51,8 miljonit eurot, kaitsekuludel 37,1 miljonit eurot. See sisaldab 11 miljonit eurot liitlaste toetuseks vajaliku taristu rajamiseks. Teede ehituseks on 30 miljonit eurot, idapiiri kindlustamiseks 20 miljoni eurot, peretoetusteks 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitisteks 10,5 miljonit eurot. Seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamisega on eelarves ettenähtud ligikaudu 10 miljonit eurot.

Holsmeri sõnul on majanduskasvu toetamiseks valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega. „Need suurenevad koos investeeringutoetustega riigieelarves tänavusega võrreldes 22,5 protsenti ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka läbi hariduse tähtsustamise. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal,“ ütles rahanduskomisjoni esimees.

Holsmer tõi esile rea maksumuudatusi, millele tugineb eelarve. „Lisaks maksuvaba tulu tõstmisele 170-le eurole kuus tõstetakse ka pensionide maksuvaba tulu 225 eurole kuus. Ette on nähtud lastetoetuste tõstmise 50 euroni ning kolmanda ja enama lapsega perele 100 euroni. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti,“ selgitas Holsmer. Pikem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule. Päevarahade maksuvabastuse piirmäära tõstetakse erasektoris 32 eurolt 50 eurole kuus. Ette on nähtud ka koolituskulude mahaarvamise piiramine, füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole ja üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatusest tulust.

Maksukoormus on stabiilne, milleks on 33,4 protsenti SKP-st. See sisaldab ka tööjõumaksete osakaalu langemise 0,3 protsenti. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Kadri Simson, Andres Ammas, Priit Sibul, Martin Helme, Andres Anvelt ja Remo Holsmer tõid välja oma seisukohad ja hinnangud tuleva aasta riigieelarve kohta.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 40 saadikut. Vaata hääletustulemusi

Vaata eelnõu arutelu täiskogus

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351,  5190 2837
[email protected]