Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel oli 13. oktoobril Riigikogu täiskogus Eesti migratsioonipoliitika arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena, kus rõhutati erakondadeülese koostöö vajadust.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul ei jää Eesti konfliktidest Lähis-Idas ja Aafrikas puutumata. „Peame suutma riigina erakondadeüleselt selle kriisi lahendamisesse ülejäänud Euroopaga solidaarselt panustada. Tegemist peaks olema väärtuspõhiste seisukohtadega, mitte parteipoliitiliste punktivõitudega,“ ütles Palling.

Palling rõhutas Eesti seisukohta, mille järgi kriisi lahendamisel peavad osalema kõik Euroopa Liidu liikmesriigid proportsionaalselt, vastavalt oma võimetele.

Pallingu sõnul on oluline keskenduda peamiste põgenikesurve all olevate Aafrika riikide abistamisele. Ta kutsus üles toetama miljoneid pagulasi vastu võtnud Süüria lähiriike nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi. „Pikemas plaanis on oluline lisaks humanitaarabile edendada ka sealset majandust ja luua töökohti,“ ütles Palling. Ta lisas, et Eesti on toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist 1,8 miljoni euroga.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on ümberasustamiseks ja –paigutamiseks koostatud asjaomaste ministeeriumide osalusel tegevuskava, mis sisaldab vajalikke tegevusi ning nende läbiviimise eest vastutajaid. „Oleme otsustuse paremaks läbiviimiseks koostanud ümberpaigutatavate profiili – soovime aidata inimesi, kes soovivad ise siia elama asuda, on võimelised ja neil on motivatsioon Eestis kohaneda. Eesti eelistab vastu võtta täisperekondi ning inimesi haavatavatest gruppidest nagu üksikvanematega pered ning saatjata alaealised või orvud,“ ütles Pevkur. Ta lisas, et loomulikult ei tohi need inimesed kujutada ohtu Eesti riigi julgeolekule.

Pevkuri sõnul kirjutati 2. oktoobril Itaalia kolleegidega alla lepe, mis võimaldab meie inimestel politseist, kaitsepolitseist ja sotsiaalministeeriumist minna Itaaliasse menetlustoimingute läbiviimiseks. “Otsuse, kas konkreetne inimene tuleb Eestisse või mitte, teeb Eesti,“ rõhutas Pevkur.

Siseministri andmeil sai eelmisel aastal Eestisse elama asumiseks esmase elamisloa üle 3000 Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest pärit välismaalase.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul võtab Eesti järgmise kahe aasta jooksul umbes pooltuhat kaitset vajavat inimest ümberpaigutamise ja –asustamise programmide raames. „Olgem ausad, Euroopa ja globaalse pagulaskriisi kontekstis on see väga väike panus,“ ütles Janson.

Janson tõi oma kõnes välja põhimõtted, millele peaks pagulaste vastuvõtmisel ja valitsuse tegevuskavas suuremat tähelepanu pöörama. Tema hinnangul peaks pagulaste nn valimisel olema mittediskrimineeriv inimeste usutunnistuse, nahavärvi ja muude tunnuste suhtes. „Peame arvesse võtma pagulaste endi soove ja olemasolevaid sidemeid ühe või teise riigiga,“ ütles Janson. Ta pidas ka oluliseks eesti keele oskust ja iga pagulase potentsiaali ärakasutamist. „Pagulaste elama paigutamine Eesti sees peab lähtuma esmajoones töö- ja koolikohtade ning tugivõrgustiku ja keeleõppevõimaluste olemasolust,“ rõhutas Janson.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahna esitas oma ettekandes 12 avatud ettepanekut ühise poliitika kujundamiseks. Need sisaldasid Eesti konservatiivse immigratsiooni-, keele- ja kodakondsuspoliitika jätkamist, migratsioonikriisi algpõhjustega tegelemist, tõhusa kontrolli kehtestamist Schengeni välispiiride üle, liikmesriikide iseotsustamisõiguse nõuet immigatsioonipoliitika üle ja Euroopa Liidu finantsvahendite ülevaatamist pagulaskriisi mõjude leevendamiseks. Tsahna tegi ettepaneku kehtestada pagulaste vastuvõtmiseks seaduses piirarv ning kehtestada nii Eestis kui Euroopa Liidus nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekiri, mille kodanikud ei vaja kaitset ega varjupaika.

Tsahkna ettepanekud puudutasid veel piirikontrollivõimekuse tagamist ELi välispiiril, Eesti kultuuriruumi ja tavade järgimist ning kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse saanud inimestele. Samuti aastase elamisloa andmist rahvusvahelise kaitse saanud isikutele ja nende tagasisaatmist kodumaale pärast stabiilsuse saabumist.

Riigikogu istung, 13.oktoober 2015

Pagulaskriisi arutelu ELi asjade komisjonis

ELi asjade komisjon sai 22. septembril peaminister Taavi Rõivaselt ülevaate pagulaskriisi leevendamise hetkeseisust. 23. septembril toimuval ELi riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralisel kohtumisel lähtub peaminister 11. septembril ELi asjade komisjonis kinnitatud seisukohtadest.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung 22. septembril 2015

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung 22. septembril 2015

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas 11. septembril valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta rändesurve leevendamiseks ning Itaalia, Kreeka ja Ungari abistamiseks 120 000 põgeniku ümberpaigutamisega.

Eesti peab tähtsaks tegeleda rändesurve probleemide algpõhjustega. Selleks on vaja jätkata jõupingutusi Süürias, Liibüas ja teistes kriisikolletes rahu tagamiseks, ELi välispiiride tugevdamiseks ja vajadusel põgenike turvaliste tsoonide loomiseks põgenike kodudele võimalikult lähedal. Eesti toetab usaldusfondi loomist kriisi algpõhjustega tegelemiseks ning stabiilsuse tugevdamiseks ja rändehalduse parandamiseks Aafrikas.

„Jordaanias pagulaslaagris põgenikega suheldes saime kinnitust, et Euroopasse tulek on nende viimane sundvalik ellujäämiseks. Euroopa Liidu riigid peaksid panustama majanduse arengusse kriisikolletes ja avama piire kaubandusele, et toetada kohaliku elu võimalikkust ja arengut,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma täiendavaid pagulasi, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ja pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda. Eelistame vabatahtlikkuse põhimõttel toimivat vastastikust abistamist.

„Nagu veendusime Jordaanias põgenikelaagri külastusel, tuleb tõelisi abivajajaid kriisikolletes aidata kohapealsetes regioonides ja pagulaslaagrites. Kindlasti peab säilima ELi liikmesriikide vabatahtlikkus sõjapõgenike aitamisel,“ ütles ELi asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.

Eesti toetab ka ELi liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivtöö juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) ja Varjupaiga Tugiameti (EASO) võimekuse tõstmist ning jätkab osalemist Frontexi missioonidel. Eesti toetab sõjalisi operatsioone ja koostööd kolmandate riikidega, et tõkestada inimsmugeldajate tegevust. Samuti toetame vastuvõtukeskuste käivitamist surve all olevates liikmesriikides ja kaitset mittevajavate inimeste tagasisaamise tõhustamist.

Eesti seisukohti 14. septembril toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorralisel istungil esindab siseminister Hanno Pevkur.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung 11. septembril 2015

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung 11. septembril 2015

Riigikogu komisjonide seisukohad rändekriisi lahendamisel

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas 12. juunil valitsuse seisukohti Euroopa rände tegevuskava kohta kooskõlas põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, väliskomisjoni ja kultuurikomisjoni arvamustega.

Eesti seisukoht lähtub põhimõttest, et me mõistame vajadust Vahemere rändekriisi tagajärgede leevendamiseks ja rändesurve all olevate riikide abistamiseks, kuid ümberasustamise ja -paigutamise mehhanismid peavad liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul andis Riigikogu siseministrile läbirääkimisteks laiaulatusliku mandaadi. „Eesti ei ole täna põhimõtteliselt valmis Euroopa Komisjoni kvoodi alusel sundkorras vastu võtma 1064 sõjapõgenikku ja asüülitaotlejat, aga me oleme valmis suurendama oluliselt pagulaste vastuvõtmise võimekust ja pagulaste arvu osas läbi rääkima. Eesti jaoks on numbrist olulisem tõsta valmisolekut, et oma kodust sõja eest põgenevatel inimestel oleks võimalik alustada Eestis uut elu esimesest päevast alates,“ ütles Palling.

Eesti seisukoha järgi peab pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel olema sellekohane lepe kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Lisaks peab lähtuma eeldusest, et pagulane ise soovib Eestisse ümber paikneda. Sotsiaalkomisjon pidas oluliseks Eesti seisukohta lisada, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel peab sellekohane lepe vastama ka riigi analüüsitud võimalustele.

Kultuurikomisjon soovis Eesti seisukohas rõhutada, et pagulaste vastuvõtmisel on oluline eesmärk sulandada pagulasi Eesti kultuuri- ja haridusruumi. See tähendab keeleõpet, kohanemisprogramme, psühholoogilist tuge nii pagulastele kui kohalikele elanikele, kohalike juhtide koolitusi ja muud. Kultuurikomisjoni hinnangul ei ole hetkel Euroopa Liidu kavandatavad rahalised vahendid piisavad ja neid on vaja suurendada.

Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon rõhutasid, et Euroopa Liidus tekkinud rändekriisi lahendamisel tuleb enim tähelepanu pöörata inimkaubanduse vastu võitlemisele ning inimsmugeldajate tegevuse tõkestamisele. Seega tuleb esmajärjekorras tegeleda rändeprobleemide algpõhjustega. Üksnes tagajärgedega tegelemisega, paigutades või asustades inimesi lihtsalt ümber, me pigem soodustame inimkaubitsejate tegevust. Seetõttu on oluline aidata hättasattunud riike põgenikelaagrite loomisel ja humanitaarabi andmisel. Samuti peab Euroopa Liit tegutsema selle nimel, et saada mandaati lähteriikides kohapeal töötamiseks.

Õiguskomisjoni arvamuse kohaselt tuleb enam pöörata tähelepanu sellele, kuidas eristada majandus- ja sõjapagulasi. Majanduspagulaste puhul peaks parandama majanduspagulaste tagasisaatmise meetmeid.

Esmane arutelu

Esmane arutelu Euroopa rände tegevuskava üle toimus EL-i asjade komisjonis koos siseminister Hanno Pevkuri ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummiga 21. mail. Komisjon leidis, et Euroopa Komisjoni pagulaste vastuvõtmise kvootide arvutusmeetod vajab täiendavalt selgitamist.

ELAK istung 21. mail arutati Eesti seisukohta rändepoliitika osas

EL-i asjade komisjon arutamas 21. mail Euroopa rände tegevuskava

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul toetavad kehtivad Eesti seisukohad pagulaste vabatahtlikku jaotust ning sellest lähtub ka praegune regulatsioon. „Eesti on olnud seisukohal, et on vaja võidelda inimkaubitsejate vastu, jätkata panustamist ning teha koostööd kolmandate riikidega ning toetada liikmesriike, keda põgeniketulv kõige enam puudutab. Eesti valitsus ja Riigikogu peavad nüüd oma senise seisukoha üle vaatama. See eeldab laialdast arutelu, mida suurem sisserändajate arv Eesti riigi jaoks tähendab,“ ütles Palling.

„Kuna Eesti seadusandlus ei näe ette ümberasustamist või ümberpaigutamist, on vaja ka arutada, kuidas vastav protseduur Eestis kujundada,“ lisas Palling.

13. mail avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, mille eesmärk on stabiliseerida olukord Vahemerel ja tagada kaitset vajavate inimeste võrdne jaotus EL-i liikmesriikide vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks kirjeldab tegevuskava kuut kohest meedet, et reageerida Vahemere piirkonnas aset leidvale. Lisaks kirjeldab rände tegevuskava nelja EL-i rändepoliitika sammast, mille rakendamisel luuakse Euroopa ühtse rändepoliitika raamistik.

Tegevuskavas on kuus kohest meedet: inimelude päästmine merel, võitlemine inimkaubitsejate võrgustikega, sisserändajate ümberpaigutamine, pagulaste ümberasustamine, koostöö kolmandate riikidega migratsiooni põhjuste kõrvaldamiseks ning Euroopa Liidu abi piiriäärsete liikmesriikide abistamiseks.

Ümberpaigutamise (inglise keeles relocation) puhul on tegemist Euroopa Liitu juba saabunud sisserändajate õiglase ja tasakaalustatud jagamisega kõigi liikmesriikide vahel. Ümberasustamine (inglise keeles resettlement) on kolmandatest riikidest kaitset vajavate inimeste ümberasustamine Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii ümberpaigutamisel kui ka ümberasustamisel võetakse arvesse vastu võtva liikmesriigi SKP, rahvaarvu, töötuse määra ning varasemate varjupaigataotlejate ja ümberasustatud pagulaste arvu.

EL-i ümberasustamiskava näeb ette 20 000 pagulase ümberasustamist kolmandatest riikidest.

27. mail avalikustatud Euroopa Komisjoni ümberpaigutamiskava kohaselt tuleb EL-i liikmesriikide vahel jagada 40 000 põgenikku Süüriast ja Eritreast, kes on saabunud Itaaliasse ja Kreekasse pärast 15. aprilli 2015. aastal.

 

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

Tagasiside