Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kutsus 13. novembril 2017 kokku rahvastikupoliitika töörühma, mille eesmärk on koostada rahvastikupoliitika põhialused aastateks 2018–2035. Põhialustest peavad hakkama lähtuma kõik seadused ja arengukavad. Probleemkomisjon tutvustas dokumenti „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ 14. mail 2018. Samuti toimus probleemkomisjoni algatusel 31. mai täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Esimese lapse sünd on ohus?“ arutelu.

Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu sündimuse üle

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni algatusel toimus 31. mai täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Esimese lapse sünd on ohus?“ arutelu. Ettekandjad pakkusid välja lahendusi, kuidas soodustada lapsesaamist ja parandada nii laste kui ka vanemate heaolu.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et parlamendi rahvastikupoliitika töörühmal on valminud dokument „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“, mis reastab olulisemad lapsesaamist mõjutavad valdkonnad. Kotka-Repinski sõnul on dokument valmis Riigikogule esitamiseks ja ta avaldas lootust, et see võetakse vastu veel praeguse koosseisu ajal. „Tegemist oleks pikaajalise poliitilise kokkuleppega eesmärkides ja tegevussuundades, mis võimaldaksid meil luua laste saamist ja kasvatamist soosiva keskkonna,“ ütles Kotka-Repinski.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi oma ettekandes välja, et Eesti lapsevanem soovib lapsi ja tegeleda tuleks sellega, miks soovid tegelikkuseks ei saa. Ainsaare sõnul on Eesti perepoliitika olnud mõistlik, kuid probleem on stabiilse rahastuse tagamine ja poliitika järjekindlus. „Eesti vanemate jaoks on majanduslik toimetulek tähtis. Kuid kui me nüüd kokkuvõttes tahame sündimust saada, siis seal on palju tegureid, peale majanduse on ka lapsehoid, töö, elukoht ja vanemate jaoks nad sageli peavad olema korraga täidetud,“ ütles teadur.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar ütles, et laste sotsiaalsed põhiõigused ei ole Eesti eri piirkondades võrdselt tagatud. Varieerub teenuste kättesaadavus, toetuste suurus ja spetsialistide hulk. „On vajadus väljapaistva akadeemilise sotsiaaltöö hariduse spetsialistide järele, kes märkavad ühiskonna sotsiaalseid probleeme juba eos, on analüütilised ning oskavad abistada uudsetesse olukordadesse sattunud inimesi mis tahes vanuses ja süsteemselt, kes on kompetentsed töötama lastega ja nende ümbritsevate keskkondadega,“ tõdes Kutsar.

Isade Foorumi eestvedaja ja ise lapsehoolduspuhkusel viibiva isa Taavi Tamkivi sõnul on takistused rohkem kui kahe lapse saamisel majanduslikud ja kultuurilised. Tamkivi tõi näiteks lasteaiatasud, mida tema perel tuleb kümne aasta jooksul oma nelja lapse eest maksta umbes 10 000 eurot. Ta tegi ettepaneku, et riik maksaks kinni kolmanda ja neljanda lapse lasteaia kohatasu, sest alates kolmandast lapsest on majanduslik tagasilangus perele suurem kui esimese kahe lapse puhul. Tamkivi sõnul tuleks muuta ka arusaama, et peres on kaks last. „Kui ma lähen spaasse puhkama lastega, siis on väikses tekstis kirjas, et osta perepakett, kuni kaks last on pere. Kas kolm ja neli on siis sihuke väärastunud pere või?“ ütles Tamkivi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Monika Haukanõmm (EVA), Yoko Alender (REF), Priit Sibul (IRL), Jevgeni Ossinovski (SDE), Peeter Ernits (KESK), Igor Gräzin (REF), Raivo Põldaru (EKRE), Henn Põlluaas (EKRE), Siret Kotka-Repinski (KESK) ja Mart Helme (EKRE).

Istungi stenogramm.

Arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungisaalis ja see on ka järelvaadatav:

Riigikogu istung, 31. mai 2018

Probleemkomisjon tutvustas valminud rahvastikupoliitika põhialuseid

Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks tutvustas 14. mail äsjavalminud dokumenti „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“.

Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et rahvastikupoliitika põhialustes on sõnastatud eesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades aastani 2035.

„Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on lähtuvalt põhiseadusest tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning kindlustada rahvastiku kestvus ja areng,“ märkis Kotka-Repinski. Esimees tõi esile, et rahvastikupoliitika olulisemad põhimõtted on inimeste väärtustamine ning kõigile lastele turvalise ja nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna loomine.

„Põhialused ei paku valmis tegevuskava rahvastikukriisi lahendamiseks, vaid põhimõtteid, millest lähtuvalt seda valdkondlike arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide kaudu koostada,“ märkis Kotka-Repinski. „Kui peamistes tegevussuundades on kokku lepitud, saavad riigiasutused ja omavalitsused hakata välja töötama üksikasjalikke tegevusi.“

Avasõnad ütles probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski, dokumenti tutvustasid rahvastikupoliitika töörühma gruppide juhid Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur professor Allan Puur, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.

Põhialused koostas Riigikogu rahvastikupoliitika töörühm, kuhu kuulusid probleemkomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed ning teadlased ja huvigruppide ning riigiametite esindajad.

Tutvustus toimus Riigikogu konverentsisaalis ja sellest toimus ka veebiülekanne:

Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035, 14.05.2018

Fotod „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ tutvustamisest.

Probleemkomisjon moodustas põhialuste väljatöötamiseks rahvastikupoliitika töörühma

Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski peab oluliseks, et Eesti rahvastikupoliitika põhineks ühistel põhimõtetel ja väärtustel. „Kuna rahvastikupoliitika on mitmetahuline valdkond, siis läbiarutamist vajavad paljud teemad. Seepärast kutsusime kokku valdkonna ekspertidest koosneva töörühma, et neid teemasid põhjalikult käsitleda. Nii saame olla kindlad, et rahvastikupoliitika põhialused saavad terviklikud ning hästi läbi mõeldud,“ ütles Kotka-Repinski.

„Rahvastikupoliitika alused on ka sedavõrd kaalukas dokument, et sobib kenaks sünnipäevakingiks Eesti Vabariigile,“ lisas Kotka-Repinski.

Probleemkomisjoni liikme Monika Haukanõmme sõnul on rahvastikupoliitika aluseid vaja, et peatada Eesti rahvastiku vähenemine. „Rahvastikupoliitika põhialustest peab saama valdkondade ülene alusdokument, et kõikide edasiste tegevuste ja arengukavade elluviimisel tegelikult ka võetakse arvesse kirjapandud põhimõtteid. Vastasel korral pole asjal sügavat mõtet,“ märkis Haukanõmm.

Töörühma juhib probleemkomisjoni esimees ja selle liikmeteks on kutsutud teadlased ning huvigruppide ja riigiametite esindajad.

Probleemkomisjoni moodustatud töörühm kutsuti esimest korda kokku 20. novembril. Kohtumine toimus Riigikogu konverentsisaalis. Istung oli avalik ja sellest toimus veebiülekanne:

Rahvastikupoliitika töörühma koosolek 20.11.2017

Fotod töörühma esimesest kohtumisest.

Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ülesandeks on uurida rahvastikuga seotud Eesti riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Samuti kuulub komisjoni ülesannete hulka ka teiste riikide rahvastikupoliitikate ning kogemuste uurimine ja selle põhjal ettepanekute tegemine meie poliitikate täiendamiseks.

Kuueliikmelisse komisjoni kuulub igast Riigikogu fraktsioonist üks liige. Komisjoni esimees on Siret Kotka-Repinski, aseesimees Raivo Põldaru ja liikmed Yoko Alender, Monika Haukanõmm, Heljo Pikhof ja Maire Aunaste. Komisjoni volitused kestavad kuni Riigikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni.

Lisainfo:

Probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks
E-post: rahvastikukriis@riigikogu.ee

Tagasiside