Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon arutas 6. märtsi istungil kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses. Komisjon toetas valitsuse väljavalitud trassi, mis Eestis kulgeb Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul jõudis majanduskomisjon ühisele arusaamale, et kogu tänast raudteevõrku tuleb edasi arendada ja hoida väga heas korras. “Eesti majanduse arenguks on väga olulised riigisisesed ja riikidevahelised kiired ühendused. Mitte ainult uue trassi ehitus pole oluline, vaid kogu Eesti tänase raudteevõrgu arendus,” ütles Kokk.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul on Rail Baltic meie kiirtee Euroopasse ja Euroopa kiirtee Eestisse. „Soome logistikaettevõtjad peavad uue raudtee valmimist suurimaks positiivseks muutuseks nende sektoris lähimal kümnendil. Eesti atraktiivsus investeerimis- ja majanduskeskkonnana kasvab Rail Balticu läbi tuntavalt,“ ütles Kivimägi.

Kivimägi lisas, et Rail Balticu valmimine on suureks tõukeks ka turismisektorile. „Eestil on pakkuda väga palju kvaliteetset, unikaalset ja atraktiivset turismitoodet, ent ebapiisavad ühendused on oluliseks piiranguks meie potentsiaali kasutamisel,“ sõnas Kivimägi.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest.

Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjon arutas 21. veebruari avalikul istungil kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses.

Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemisest, 21.02.2017

„Eesti vajab kiireid ja mugavaid ühendusi teiste Euroopa riikidega ning majanduse elavdamiseks on vaja neisse investeerida. Enne igat suurt investeeringut tuleb aga hoolikalt analüüsida erinevaid aspekte, et teha inimestele ja riigile parim otsus,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on suurte arenduste puhul alati küsimusi, millesse tuleb lugupidavalt suhtuda. „Põhimõtteline valik on siiski tänaseks tehtud – Eesti ühendub Euroopaga kiire ja kvaliteetse raudtee kaudu. Euroopa tähtsusega ühenduste rajamist ei tasu vastandada Eesti sisese taristu arendusega, suurtes suundades tasub ehitada neljarealisi teid ning teha raudteed kiiremaks,“ sõnas eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal. Ta lisas, et Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Berliiniga saab Rail Balticuga osaliselt täidetud.

Istungil tegid ettekanded kollektiivse pöördumise esindajad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.

Ühtlasi arutas majanduskomisjon kolme Rail Balticu teemalist kirja, mille on komisjonile saatnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Geograafia Selts ja Raik-Hiio Mikelsaar.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside