Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ratifitseeris Rail Balticu lepingu 19. juuni erakorralisel istungjärgul. Poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 20 saadikut.

Teise lugemise käigus lisati seaduse preambulisse, et iga-aastase riigieelarve seaduse lisana esitatakse Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta, näidates planeeritavad investeeringud objektide kaupa ja nende eeldatav maksumus. Vabariigi Valitsus teavitab jooksvalt Riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ja esitab igal aastal Riigikogu majanduskomisjonile projekti vahearuande.

Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik (EVA) viitas ebakindlusele ja ebaselgusele seoses trassi rajamisega. Ta rõhutas, et õhus olevatele küsimustele tuleb saada vastused enne, kui ratifitseerida leping. Igor Gräzin (RE) esitas oma seisukohad trassi rajamise asjus ja viitas vajadusele reservatsioonide järele, et tagada projekti kindel rahastamine ELi poolt. Jaanus Marrandi (SDE) juhtis tähelepanu, et kõne all on riikidevahelise koostööleping raudteeühenduse arendamiseks. Ta pidas selle ühenduse rajamist tähtsaks ja leidis, et tegu on tulevikuprojektiga. Martin Helme (EKRE) arvates pole seoses Rail Balticu rajamisega esitatud veenvaid argumente. Tema hinnangul on  tegu suure kuluprojektiga, mis jääb kahjumisse. Jürgen Ligi (RE) toonitas, et tegu on küll Eesti ühendamisega läänemaailmaga, kuid samas tunnistas, et isiklikult ei saa ta anda oma poolthäält, sest talle ei meeldi geopoliitikaga seotud probleemid. Toomas Kivimägi (RE) sõnul on „rong juba läinud“ ja me ei saa enam loobuda trassi rajamisest, sest projekt on käivitunud ja sellega saab ainult edasi minna. Jüri Adams (EVA) arutles arvamuste paljususe üle seoses projekti elluviimisega ja teatas, et hääletab seaduse vastu. Andres Metsoja (IRL) viitas kiire ühenduste rajamise vajadusele ja ääremaa probleemide lahendamisele. Ta toonitas, et vaja on langetada otsus. Metsoja arvates on trassil mõju regionaalarengu seisukohalt. Mart Helme (EKRE) sõnul püütakse projekti kujutada valeandmete najal. Ta kutsus saadikuid avaldama oma kindel seisukoht hääletamisel.

Majanduskomisjon saatis Rail Balticu lepingu ratifitseerimise eelnõu lõpphääletusele

Majanduskomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku esitada iga-aastase riigieelarve seaduse lisana Rail Balticu investeeringute planeerimise juures Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaastal. Planeeritavad investeeringud tuleb näidata objektide lõikes nende eeldatava maksumusega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Majanduskomisjoni muudatusettepanek näeb veel ette, et Vabariigi Valitsus teavitab jooksvalt Riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ning esitab igal aastal Riigikogu majanduskomisjonile kogu projekti vahearuande.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi märkis, et ta toetab Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimist, kuid täiendavate punktide lisamine Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise seaduse juurde tekitab vaid segadust. „See on justkui üleskutse Leedule omapoolseteks täiendusteks, mis halvimal juhul võib kaasa tuua selle, et kokkulepet ei sünnigi. Kui Eesti, Läti ja Leedu valitsused on milleski kokku leppinud ja selle kinnituseks on peaministrid oma allkirjad andnud, siis tuleks seda respekteerida sellisena nagu see on,“ ütles Kivimägi.

„Kui parlament soovib suuremat kontrolli täitevvõimu üle eelarvepoliitikas, siis on selle väljenduse kohaks riigieelarve baasseadus, mitte lisapunktid ratifitseerimisotsusele,“ lisas Kivimägi.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE) menetlus toimub Riigikogu täiskogus kahel lugemisel.

Rail Balticu lepingu esimene lugemine

Riigikogu arutas lepingu eelnõu 17. mai istungil. Eelnõu arutelu käigus läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme (EKRE) ja Artur Talvik (EVA) ei toetanud eelnõud ja tegid oma fraktsiooni nimel ettepaneku see tagasi lükata. Toomas Jürgenstein (SDE), Andres Metsoja (IRL) ja Erki Savisaar (KESK) seevastu toetasid eelnõud ja pidasid Rail Balticu rajamist tähtsaks. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 14 ja vastu oli 47 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.

Komisjon saatis Rail Balticu lepingu esimesele lugemisele

Riigikogu majanduskomisjon otsustas 8. mai istungil saata Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. mail.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on projekti esimeses etapis oluline valmis ehitada taristud, mis on Eesti riigile igal juhul vajalikud. „Tähtis on lõpetada Vanasadama ja lennujaama trammitee ühendus, ehitada välja Ülemiste transpordikeskus ja Pärnu raudteejaam ning ühendada Ülemiste transpordikeskus lennujaamaga,“ ütles Kokk ning lisas, et kiirete ühenduste saavutamiseks tuleb investeerida ka ülejäänud Eesti raudteevõrku.

Kokk märkis, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on majanduskomisjonil kavas tutvuda õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamustega Rail Balticu lepingu kohta.

Kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe tänavu 31. jaanuaril. Kokkulepe jõustub, kui selle ratifitseerivad kolme Balti riigi parlamendid.

Eelnõu tutvustanud majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ootas valitsus enne eelnõu Riigikokku saatmist ära Rail Balticu tasuvusanalüüsi, mille viis läbi konsultatsioonifirma Ernst & Young. Simsoni sõnul hakkas Läti parlament Rail Balticu lepingut arutama juba aprillis, Leedu parlament alustab arutelu maikuus.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnul näitas Ernst & Youngi äsja avaldatud tasuvusuuring üheselt, et Rail Baltic on majanduslikult ja finantsiliselt põhjendatud. „Uuring lükkas ümber müüdi hiigelsuurtest kohustustest osalevatele riikidele peale raudtee valmimist. Uuringu kohaselt vajab raudtee haldamine esimesel viiel aastal finantstuge summas 28,6 miljonit eurot kolme riigi peale kokku ehk hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas riigi kohta. Alates kuuendast aastast kaob vajadus lisarahastuse järele,“ ütles Kivimägi.

„Rail Baltic on ennekõike Euroopaga kiire ühenduse loomise projekt. On loomulik, et riigid võtavad endale sellega kohustusi nagu ka kõigi teiste suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamisega,“ sõnas Kivimägi ning lisas, et kaudne kasu on aga sadu kordi suurem.

Rail Balticu (RB) raudteeühenduse arendamise kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE) menetlus toimub Riigikogu täiskogus kahel lugemisel. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mail.

Majanduskomisjon toetas valitsuse väljavalitud Rail Balticu trassi

Riigikogu majanduskomisjon arutas 6. märtsi istungil kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses. Komisjon toetas valitsuse väljavalitud trassi, mis Eestis kulgeb Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul jõudis majanduskomisjon ühisele arusaamale, et kogu tänast raudteevõrku tuleb edasi arendada ja hoida väga heas korras. “Eesti majanduse arenguks on väga olulised riigisisesed ja riikidevahelised kiired ühendused. Mitte ainult uue trassi ehitus pole oluline, vaid kogu Eesti tänase raudteevõrgu arendus,” ütles Kokk.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul on Rail Baltic meie kiirtee Euroopasse ja Euroopa kiirtee Eestisse. „Soome logistikaettevõtjad peavad uue raudtee valmimist suurimaks positiivseks muutuseks nende sektoris lähimal kümnendil. Eesti atraktiivsus investeerimis- ja majanduskeskkonnana kasvab Rail Balticu läbi tuntavalt,“ ütles Kivimägi.

Kivimägi lisas, et Rail Balticu valmimine on suureks tõukeks ka turismisektorile. „Eestil on pakkuda väga palju kvaliteetset, unikaalset ja atraktiivset turismitoodet, ent ebapiisavad ühendused on oluliseks piiranguks meie potentsiaali kasutamisel,“ sõnas Kivimägi.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest.

Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjon arutas 21. veebruari avalikul istungil kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses

Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemisest, 21.02.2017

„Eesti vajab kiireid ja mugavaid ühendusi teiste Euroopa riikidega ning majanduse elavdamiseks on vaja neisse investeerida. Enne igat suurt investeeringut tuleb aga hoolikalt analüüsida erinevaid aspekte, et teha inimestele ja riigile parim otsus,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on suurte arenduste puhul alati küsimusi, millesse tuleb lugupidavalt suhtuda. „Põhimõtteline valik on siiski tänaseks tehtud – Eesti ühendub Euroopaga kiire ja kvaliteetse raudtee kaudu. Euroopa tähtsusega ühenduste rajamist ei tasu vastandada Eesti sisese taristu arendusega, suurtes suundades tasub ehitada neljarealisi teid ning teha raudteed kiiremaks,“ sõnas eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal. Ta lisas, et Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Berliiniga saab Rail Balticuga osaliselt täidetud.

Istungil tegid ettekanded kollektiivse pöördumise esindajad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.

Ühtlasi arutas majanduskomisjon kolme Rail Balticu teemalist kirja, mille on komisjonile saatnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Geograafia Selts ja Raik-Hiio Mikelsaar.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside