Riigikogu majanduskomisjon saatis 12. detsembril kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõu fraktsioonidele tutvumiseks ning ootab nende tagasisidet ja ettepanekuid tuleva aasta 23. jaanuariks. Eelnõuga reguleeritakse füüsilise ja juriidilise isiku kokkuleppeveo korraldust ning leevendatakse taksoveo nõudeid.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kokkuleppevedu üks ühistranspordi alaliik, mille põhiline erinevus taksoveost seisneb selles, et kokkuleppevedu saab tellida ainult elektroonse platvormi kaudu ja tasuda vaid elektroonse maksega. „Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et kokkuleppevedajatel oleks oma seaduslik raamistik ning samas taksojuhtidele ei esitataks liialt rangeid nõudeid. Seejuures tuleb tagada sõitjate ohutus ja turvalisus,“ ütles Kokk ning lisas, et pärast fraktsioonidelt laekunud ettepanekuid arutatakse need huvigruppidega läbi ning püütakse leida konsensuslikud kokkulepped.

Eelnõu kohaselt saab sõitja platvormi kaudu enne sõidu alustamist teavet sõidu hinna ja vedaja teenusele antud hinnangute kohta. Pärast sõitu on võimalik platvormile anda tagasisidet. Kokkuleppeveo teostaja autole ei paigaldata plafooni ega sõidu hinna kalkuleerimise seadmeid nagu taksodele. Nende erinevuste tõttu ei tohi kokkuleppeveo teostaja kasutada ühistranspordiradu ja taksopeatusi.

Eelnõu järgi on kokkuleppeveo teostajal kohustus esitada enne tegevuse alustamist majandustegevuseteade majandustegevuse registrile.

Kokkuleppeveo teostajale on eelnõus sätestatud nõuded – ta peab vastama hea maine nõudele, omama kehtivat B-kategooria juhiluba ning olema vedamiseks kasutatava sõiduauto omanik või vastutav kasutaja.

„Eelnõu algatajad soovisid reguleerida kokkuleppevedu võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Kui nõudeid liialt karmistada, siis see seab ohtu uue majanduse arengu Eestis,“ ütles majanduskomisjoni liige ja eelnõu üks algatajatest Deniss Boroditš.

Taksojuhtidele lihtsustatakse teenindajakaardi taotlemist ja leevendatakse ametikoolituse nõudeid. Eelnõu kohaselt väheneb taksojuhi ametikoolituse maht, kaotatakse selle füüsiline kutsetunnistus ning muudetakse ametikoolituse läbimise tõendamine registripõhiseks. Seoses sellega kaotatakse kutsetunnistuse väljastamise riigilõiv.

Eelnõuga on kavas anda taksojuhtidele õigus kasutada teenuse hinnastamisel nelja erinevat ajaperioodi ööpäeva jooksul.

26 Riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) näeb ette, et kokkuleppeveo teostaja teatamiskohustus hakkab kehtima alates tuleva aasta 1. septembrist ning teenuse eest tasumine elektroonse maksena rakendub 2018. aasta alguses.

Arutelu majanduskomisjoni 15. novembri istungil

Riigikogu majanduskomisjon jõudis 15. novembri kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõu muudatuste arutelul ühisele arusaamale, et 16 000 euro käibe piiri nõuet eelnõus siiski ei kehtestata.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul jõuti istungil kokkuleppele ka selles, kes võib kokkuleppevedusid teostada. „Domineeriv seisukoht oli see, et fraktsioonidele arutamiseks koostatav eelnõu võimaldab kokkuleppeveoteenuse osutamist nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Juriidilise isiku puhul on piiravaks tingimuseks see, et seda teenust saab osutada üksnes sõiduauto vastutav kasutaja, ei keegi teine,” ütles Kivimägi.

„Seda seisukohta toetas ka justiitsministeeriumi esindaja, kes leidis, et kokkuleppeveoteenuse osutamise võimaluse piiramine üksnes füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga pole õiguslikult põhjendatav,“ lisas Kivimägi.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul oleks selguse seisukohalt parem, kui kokkuleppevedude teostaja oleks ainult füüsiline isik. „Sõidujagamine ja taksoteenus peaksid olema selgelt eristatavad teenused. Sõidujagamise eesmärk on eeskätt oma vara parem kasutamine, mitte selle teenuse osutamine põhitegevusena,“ ütles Savisaar.

Majanduskomisjoni istungil kaaluti alternatiivina kokkuleppevedude teavituskohustust majandustegevuse registri kaudu, mitte läbi maksu- ja tolliameti, nagu oli varasem seisukoht.

26 Riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) arutelul osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad.

Arutelu majanduskomisjoni 7. ja 8. novembri istungil

Riigikogu majanduskomisjon jõudis põhimõttelisele üksmeelele kokkuleppeveo teavituskohustuse, üksnes elektroonse tasumise ja tagasiside andmise osas.

„Komisjoni liikmete enamus tõdes, et sõidujagamise teenus eristub klassikalisest taksoteenusest ja vajab eraldi regulatsiooni. Uute ärimudelite surumine olemasolevatesse raamesse piirab ettevõtlusvabadust ja initsiatiivi,” ütles majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Majanduskomisjon leidis, et kokkuleppeveo teostajal võiks olla kohustus teavitada maksu- ja tolliametit vastava tegevuse alustamisest.

Komisjon nõustus istungil osalenud Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindajaga, et fond peaks saama maksu- ja tolliameti kaudu infot, kui sõiduk alustab kokkuleppevedude teostamist.

Kokkuleppeveo tellimine on eelnõu kohaselt võimalik vaid infoühiskonna teenusega ja kohustab kokkuleppeveo teostajat kinnitama tellimust sama kanalit pidi. Sellega välistatakse kokkuleppeveo tellimine tänavalt, parklast, ühistranspordi peatustest, telefoni teel või muid kanaleid kasutades.

Komisjonis arutelul olnud muudatuse kohaselt peab tarbijal olema sõidu pakkumise hinna kohta selge ja arusaadav teave, sealhulgas maksimaalne hind. Samuti välistatakse sularahatehingud, et tagada võimalikult suur läbipaistvus maksete kohta nii tarbijate kui järelevalve jaoks.

Eelnõu näeb ette tagasiside süsteemi loomise, et reisijatel oleks võimalik anda hinnanguid sõiduga rahulolu kohta ja need järgmistele reisijatele kättesaadavaks teha.

Komisjon arutab järgmisel nädalal, kas kokkuleppevedu võib teostada vaid füüsiline isik või oleks see lubatav ka juriidilisele isikule. Samuti on kavas arutada, kas on otstarbekas kehtestada 16 000 euro käibe piirang.

“Arvestades kokkuleppevedajatele seatud tingimuste karmistamist, pole enam põhjust käibepiirangu seadmiseks, samuti piirata teenuse osutajate ringi vaid füüsiliste isikutega,” märkis Kivimägi.

“Usun, et selle kuu jooksul saadab majanduskomisjon eelnõu teiseks lugemiseks Riigikokku. Oleme kokkuleppele väga lähedal ja loodan väga, et koalitsioonivahetus ei saa siin takistuseks,“ lisas Kivimägi.

26 Riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) aruteludel osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maksu- ja tolliameti, finantsinspektsiooni, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindajad.

Arutelu majanduskomisjoni 16. mai istungil

16. mail oli majanduskomisjonil huvigruppidega konstruktiivne arutelu kokkuleppevedude seadustamise küsimuses. Komisjoni esimehe Toomas Kivimägi hinnangul on huvigruppidega seisukohad lähenenud, kuid samas on jätkuvalt eriarvamusi. Eelnõule esitatud kirjalike arvamustega saab tutvuda eelnõu veebilehel.

Istungil osalesid Eesti Taksojuhtide Liidu, Eesti Jagamismajanduse Liidu, Autoettevõtete Liidu, Tallinna transpordiameti, Liikluskindustuse Fond ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

19. mail toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel seminar „Innovatsioon transpordilahendustes: jagamismajandusest isejuhtivate autodeni“, kus avakõne pidas Euroopa Komisjoni siseturu volinik Elżbieta Bieńkowska.

Seminaril käsitleti jagamismajanduse senist praktikat ja innovaatilisi ideid ning otsiti vastust küsimustele, milline on transpordisektori roll Euroopa Liidu kliimapoliitikas ja kuidas vähendada selle sektori energiasõltuvust ning keskkonnamõju.

Kokkuleppevedude eelnõu läbis esimese lugemise

19. aprillil läbis Riigikogus esimese lugemise ühistranspordiseadust muutev eelnõu, mis võimaldaks kokkuleppevedude teostamist ja teatud taksoveo nõuete lihtsustamast.

Riigikogu 26 liikme poolt algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) eesmärk on tagada kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Selleks näeb eelnõu ette vastavate minimaalsete nõuete kehtestamist kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele. Eelnõu algatajate hinnangul ei ole hetkel jõus olev ühistranspordiseadus kooskõlas linnaliikuvust hõlbustavate uute digitaalsete teenustega.

Eelnõu lihtsustab ka taksojuhtidele seatud nõudeid ning delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Plaanitavad seadusemuudatused peaksid taksoteenuse turu avama konkurentsile, mis on vähem rõhutud nõuetest, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.

Mobiilsidetehnoloogiat kasutavad rakendused, geograafilise asukoha määramine ja sularahata maksed on tehnoloogiad, mida kasutatakse aktiivselt sõitjate vedamisel juba ka Eestis. Praegu on suurimateks elektroonilise kokkuleppevedude süsteemi operaatoriteks Eestis Uber ja Taxify. Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et tänu kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste populaarsusele ja suurele kättesaadavusele on vaja antud ühistranspordi valdkonda kaasajastada ning leevendada hetkel jõus olevat regulatsiooni, mis kokkuleppevedude teostamist keelab.

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Kalle Palling ütles, et seaduse vastuvõtmisel saab Eesti õiguskeel juurde termini “kokkuleppevedu”. „Jagamismajandus annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, loob paindlikud võimalused teenida lisasissetulekut, soosib inimesi tegelema mikroettevõtlusega ja parandab kokkuvõttes riigisektori maksulaekumisi,“ lausus Palling. Ta lisas, et esimese ja teise lugemise vahel tehakse muudatusettepanekuid ja majanduskomisjonis toimub väga laiapõhjaline kaasamine, kuhu on kutsutud kogu sektor.

Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Toomas Kivimägi sõnul leidis komisjon, et kui jagamisteenust pakkuvad inimesed teenivad lisaraha põhitöö kõrvalt, on see kindlasti tervitatav võimalus lisasissetulekuks. „Omaette küsimus on, kuidas ikkagi defineerida seda sõidujagajat. Ja võib-olla üks väga põhimõtteline küsimus, mis vajab selget seisukohta ja vastust, on see, kas piirata sõidujagamisteenuse mahtu või mitte,“ sõnas Kivimägi. „Lisaks tõusetus majanduskomisjonil küsimus, kes teostab järelevalvet selle teenuse osutamise üle, kui on tegemist jagamismajanduse või kokkuleppeveoga. Komisjon arutas ka selle üle, kas peaks selle ettevõtlusvormi jaoks looma mingi eraldi sellise ettevõtluse vormi ja kas me peaksime võrdsustama klassikalise taksonduse ja sõidujagamise.“

Arutelu majanduskomisjoni 12. aprilli istungil

Majanduskomisjoni liikmed toetasid 12. aprillil kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele.

Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristama nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud. „Kokkuleppevedu on juba täna turul olemas ja seda ühegi otsusega ei keelusta. Küsimus on pigem selles, kas me seda reguleerime seaduse tasandil või mitte. Mõistlik oleks see seadustada, et tagada teenuse kvaliteeti ja reguleerida elektrooniliste platvormide nõudeid,“ ütles Kivimägi.

25. veebruaril algatasid 26 Riigikogu liiget ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE), et kehtestada miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel arvestati, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.

Eelnõu algataja, majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul on kokkuleppevedu kombineeritud infoühiskonna- ja transporditeenus, kus enne sõidu alustamist on elektroonilise platvormi kaudu teada, kui palju sõit maksab. „Kokkuleppevedude reguleerimine loob inimestele võimaluse endale lisatulu teenimiseks. Riik peab looma regulatsiooni, et inimeste ettevõtlikkust soodustada, teenuseid reguleerida, tarbijaid kaitsta ja makse koguda,“ ütles Palling.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul on oluline reguleerida elektrooniliste platvormide ja maksundusega seotud küsimused. „Igat programmi või äppi on võimalik panna petma ja selle vältimiseks peavad olema elektroonilistele platvormidele kehtestatud nõuded. Platvormi valdaja võiks olla Eesti ettevõtja, et maksunduse küsimused oleksid kontrolli all,“ ütles Savisaar.

Valitsus on eelnõu põhimõtteliselt toetanud. Täna arutas majanduskomisjon eelnõu justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega. Majanduskomisjonil on kavas jätkata kokkuleppevedude seadustamise arutelusid, kaasates huvigruppe ja valitsusasutusi. Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
[email protected]