Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kogunes esimest korda 100 aastat tagasi - 14. (1.vkj.) juulil 1917 ja tegutses Asutava Kogu kokkutulemiseni 23. aprillini 1919. Maanõukogul kui esimesel eestlaste poolt valitud esinduskogul oli määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel. Maanõukogu juhtimisel võeti eestlaste kätte kohalik haldusvõim, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvus ning organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõja perioodil.

EV100 Noorte Maapäev

Riigikogu istungisaalis kuulutati välja Noorte Maapäeva valimised. EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle.

Maapäev 100

Aprill 1919

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.-22. (7.-9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Mai

Jüri Vilms

Jüri Vilms

Eduard Laaman

Eduard Laaman

Jaan Tõnissoni portree

Jaan Tõnisson

6. mai (23. aprill) – Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks.

10. mai (27. aprill) – Eestimaa Kubermangu Teataja lisas avaldati täpsemad juhised valdade valijameeste valimiseks.

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.

14. (1.) mai – ajalehes Postimees avaldati „Eesti Demokraatliku Erakonna põhimõtete projekt”, mille sisuks oli föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. 1. eesti polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned”, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Tagasiside