Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kogunes esimest korda 100 aastat tagasi - 14. (1.vkj.) juulil 1917 ja tegutses Asutava Kogu kokkutulemiseni 23. aprillini 1919. Maanõukogul kui esimesel eestlaste poolt valitud esinduskogul oli määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel. Maanõukogu juhtimisel võeti eestlaste kätte kohalik haldusvõim, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvus ning organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõja perioodil.

EV100 Noorte Maapäev

EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Maapäeva 100. aastapäeva tähistamine Riigikogus

Riigikogus tähistati 28. novembril piduliku istungiga Eesti omariikluse tekkimise ajaloolist tähtpäeva, sest 28. novembril täitub 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile.

Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas oma kõnes maapäeva tähtsust Eesti riigi tekkimise seisukohalt. „Tegemist on meie rahvusliku enesemääramise sajanda aastapäevaga. See otsus oli suur samm omariikluse suunas. See otsus oli rahva lootuste ja unistuste loomulik tulemus. Saada vabaks ja iseseisvaks, peremeheks omal maal,“ toonitas Nestor.

Maapäev 100

Vabariigi President Kersti Kaljulaid tõi esile oma tervituskõnes eesti rahva ühise tahte koondumisel omariikluse loomiseks. „Muidugi ei olnud see saja aasta tagune otsus teekonna alguseks. Algus, mis lõi võimaluse oma Eesti riigi loomiseks, oli palju varem – see oli meie kõikjale laotunud seltsiliikumises ja suurtes ühistes laulupidudes, see oli meie oma pärandi kogumises ja koolihariduses, see oli omavalitsustes töötamise kogemuses ja omakeelses ajakirjanduses. Paljudes-paljudes erinevates mõtetes ja tegudes, mida kandsid Eesti oma inimesed,“ ütles president. Ta meenutas, et kuu aega tagasi arutas ta noorte maapäeva osalistega täna üle antavat manifesti. „See oli väga ärgas ning elav arutelu ja nii mõnigi võiks mõne mõtte peale hüüatada: ennekuulmatu! Kuid nagu me teame, on ennekuulmatutel mõtetel alati võimalus teoks saada, selleks on vaja oskust sõnastada oma eesmärke ning uskuda nende teoks saamisesse,“ rõhutas Kersti Kaljulaid.

Riigikogu istungisaalis toimunud pidulikul istungil osalesid tänaste saadikute kõrval ka noorte maapäeva saadikud ja valitsuse liikmed. Istungil kanti ette EV100 Noorte Maapäeva valitud 106 saadiku koostatud Eestimaa Noorte Manifest, milles kajastuvad tänaste noorte mõtted Eestist ja selle tulevikust.

Manifestis on väljatoodud neli põhilist teemat, mille väljakutsete lahendamisest sõltub, milliseks kujuneb Eesti riik. Need on haridus, noorte ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Eesti loodus ja elukeskkond. Manifestis märgitakse, et need on meie põlvkonna teemad – nii nagu meile eelnevail põlvkondadel olid omad ja järeltulevatel saavad olema enda omad.

Eestimaa Noorte Manifesti kandsid ette ja andsid Riigikogu esimehele üle Marcus Ehasoo Tallinna Inglise Kolledžist ja Eva Lennuk Narva Eesti Gümnaasiumist.

Istungil võtsid sõna Riigikogu fraktsioonide esindajad Jürgen Ligi (RE), Tiit Terk (KE), Kalvi Kõva (SDE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Krista Aru (EVA) ja Martin Helme (EKRE).

Noorte Maapäeva valimised

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Riigikogu istungisaalis kuulutati 24. aprillil 2017.a välja Noorte Maapäeva valimised. Noorte maapäeva valiti 106 noort. See arv on arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutati mandaadid maakondade jaoks. Valimised korraldas Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunesid esimest korda 14. juulil, kui möödus 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 

Maapäev 100

Aprill 1917

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.–22. (7.–9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Mai 1917

Jüri Vilms

Jüri Vilms

Eduard Laaman

Eduard Laaman

Jaan Tõnissoni portree

Jaan Tõnisson

6. mai (23. aprill) – Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks.

10. mai (27. aprill) – Eestimaa Kubermangu Teataja lisas avaldati täpsemad juhised valdade valijameeste valimiseks.

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.

14. (1.) mai – ajalehes Postimees avaldati „Eesti Demokraatliku Erakonna põhimõtete projekt”, mille sisuks oli föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. 1. eesti polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 526.

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned”, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest.

Juuni 1917

5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel.

Valimised Vihterpalu vallas. RA, ERA.78.1.32, l. 7

13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt).

August Rei
August Rei

Mihkel Martna

14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo
Ilmumist alustas ajaleht Eesti SõjameesEesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad
Eesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 62-63.

Juuli 1917

1.–5. juuli (18.–22. juuni) – Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldas I eesti sõjaväelaste kongressi, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.

I eesti sõjaväelaste kongressI eesti sõjaväelaste kongressist osavõtjad.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.

7.–8. juuli (24.–25. juuni) – Maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

14. (1.) juuli – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks tööerakondlane Artur Vallner. Maanõukogu avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale.

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid. Toompea loss. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2008, lk. 84

15. (2.) juuli – Tallinnas “Estonia” teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja nõukogude esindajad.

16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus “Eestimaa tulevase korralduse kohta”, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms.

Rahvuskongressi juhatus
Rahvuskongressi juhatus. 1. rida vasakult: William (Villem) Tomingas, Juhan Kukk, Ado Birk, Peeter Põld, Konstantin Päts (esimees), Jüri Vilms, Mihkel Juhkam, Julius Seljamaa. Tagareas: Theodor Käärik, Juhan Kalm, Julius Tarmisto (Grünberg), Adam Randalu (Bachmann). RA, EFA.24.0-138222

27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi.

28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta.

August 1917

2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot.

Jaan Raamot

Jaan Raamot

15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö.

19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised.

23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra.

24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse.

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

September 1917

7. september (25. aug.) – Maanõukogus oli arutlusel Eesti hetkeolukord. Nii Jaan Tõnisson kui Karl Ast ütlesid välja iseseisvusmõtte.

8. september (26. aug.) – Maanõukogu võttis vastu üleskutse ”Eestimaa rahvale, milles soovitati kodumaalt mitte lahkuda.

14. (1.) september – Maanõukogu võttis ühehäälselt vastu akti „Maa omavalitsuskondade võimkond (kompetents)”.

30. september-3. oktoober (17.-20. sept.) – Tartus asutati iseseisev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Maanõukogu liikmetest kuulusid parteisse Hans Kruus, Hugo Raudsepp, Aleksander Podrätshik, Hugo Reiman, Jaan Kärner, Jaan Treial, Aleksander Ennemuist.

Hans Kruus
Hans Kruus
Hugo Reiman
Hugo Reiman
Hugo Raudsepp
Hugo Raudsepp

September – uued linnavolikogud saatsid oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le.

Oktoober 1917

9. oktoober (26. sept.) – Maanõukogu moodustas autonoomiaseaduse väljatöötamiseks komisjoni koosseisus Hans Piip, Karl Ast, Otto Strandman, Jaan Anvelt, Aleksander Ennemuist, Konstantin Päts, Karl Parts, Jaan Tõnisson, Ado Birk.

Ants Piip

Ants Piip

12.–20. oktoober (29. sept.-7. okt.) – Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.

Saksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes SaaremaalSaksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes Saaremaal 12. okt. (29. sept.) 1917.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 93.

21.-23. (8.-10.) oktoober – Tallinnas toimus Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse (ESÜ) kongress, kus võeti vastu resolutsioon rahvaste enesemääramisõiguse kohta ja nõuti Eesti kuulumist Venemaa liitvabariigi koosseisu. Samal kongressil nimetati ESÜ Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks (ESDTP)

25. (12.) oktoober – valiti uus Maanõukogu juhatus: esimees Otto Strandman, asetäitjad Jüri Jaakson ja Nikolai Köstner, sekretär Hermann Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp ja II abi Victor Neggo.
Maavalitsuse uueks esimeheks ja administratiivosakonna juhatajaks valiti Konstantin Päts, haridusosakonna juhatajaks Peeter Põld, tervishoiuosakonna juhatajaks Konstantin Konik, rahandusosakonna juhatajaks Johan (Juhan) Kukk, põllumajandusosakonna juhatajaks Jaan Raamot, toitlusosakonna juhatajaks Gustav Linkvist ning töö- ja hoolekandeosakonna juhatajaks Villem Maasik.

Maanõukogu juhatusMaanõukogu juhatus.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 37.

26. (13.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu resolutsiooni “Eestimaa rahvale!”, mis käsitles Vene vägede rüüstamisi Eesti territooriumil. Mõned päevad hiljem andis Ants Piip Petrogradis Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö kohta.

27. (14.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu ajutised Eestimaa vallamaksu määrused.

November 1917

5. november (23. okt.) – päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee võttis Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad.

9. november (27. okt.) – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle.

11. november (28. okt.) – artiklis ”Eesti Asutav Kogu!” ütles Jaan Tõnisson välja Eesti Vabariigi loomise idee.

25. (12.) november – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustas Maanõukogu laiali saata, korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning kokku kutsuda Asutav Kogu.

28. (15.) november – Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused vanematekogule. Istungist osavõtjad.
Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist.Juhan Pütsepp. 15. november 1917 Toompeal. Õlimaal, 1936.
Mart Laar. 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak, 2010, lk. 125.

November – vanematekogu nimetas Ants Piibu ja Jaan Tõnissoni Maapäeva esindajateks välisriikides ja tegi ülesandeks alustada läbirääkimisi Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Tagasiside