Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kogunes esimest korda 100 aastat tagasi - 14. (1.vkj.) juulil 1917 ja tegutses Asutava Kogu kokkutulemiseni 23. aprillini 1919. Maanõukogul kui esimesel eestlaste poolt valitud esinduskogul oli määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel. Maanõukogu juhtimisel võeti eestlaste kätte kohalik haldusvõim, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvus ning organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõja perioodil.

EV100 Noorte Maapäev

Riigikogu istungisaalis kuulutati välja Noorte Maapäeva valimised. EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle.

Maapäev 100

Aprill 1917

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.–22. (7.–9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Mai 1917

Jüri Vilms

Jüri Vilms

Eduard Laaman

Eduard Laaman

Jaan Tõnissoni portree

Jaan Tõnisson

6. mai (23. aprill) – Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks.

10. mai (27. aprill) – Eestimaa Kubermangu Teataja lisas avaldati täpsemad juhised valdade valijameeste valimiseks.

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.

14. (1.) mai – ajalehes Postimees avaldati „Eesti Demokraatliku Erakonna põhimõtete projekt”, mille sisuks oli föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. 1. eesti polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 526.

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned”, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest.

Juuni 1917

5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel.

Valimised Vihterpalu vallas. RA, ERA.78.1.32, l. 7

13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt).

August Rei
August Rei

Mihkel Martna

14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo
Ilmumist alustas ajaleht Eesti SõjameesEesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad
Eesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 62-63.

Juuli 1917

1.–5. juuli (18.–22. juuni) – Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldas I eesti sõjaväelaste kongressi, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.

I eesti sõjaväelaste kongressI eesti sõjaväelaste kongressist osavõtjad.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.

7.–8. juuli (24.–25. juuni) – Maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

14. (1.) juuli – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks tööerakondlane Artur Vallner. Maanõukogu avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale.

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid. Toompea loss. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2008, lk. 84

15. (2.) juuli – Tallinnas “Estonia” teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja nõukogude esindajad.

16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus “Eestimaa tulevase korralduse kohta”, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms.

Rahvuskongressi juhatus
Rahvuskongressi juhatus. 1. rida vasakult: William (Villem) Tomingas, Juhan Kukk, Ado Birk, Peeter Põld, Konstantin Päts (esimees), Jüri Vilms, Mihkel Juhkam, Julius Seljamaa. Tagareas: Theodor Käärik, Juhan Kalm, Julius Tarmisto (Grünberg), Adam Randalu (Bachmann). RA, EFA.24.0-138222

27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi.

28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta.

August 1917

2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot.

Jaan Raamot

Jaan Raamot

15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö.

19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised.

23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra.

24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse.

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

September 1917

7. september (25. aug.) – Maanõukogus oli arutlusel Eesti hetkeolukord. Nii Jaan Tõnisson kui Karl Ast ütlesid välja iseseisvusmõtte.

8. september (26. aug.) – Maanõukogu võttis vastu üleskutse ”Eestimaa rahvale, milles soovitati kodumaalt mitte lahkuda.

14. (1.) september – Maanõukogu võttis ühehäälselt vastu akti „Maa omavalitsuskondade võimkond (kompetents)”.

30. september-3. oktoober (17.-20. sept.) – Tartus asutati iseseisev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Maanõukogu liikmetest kuulusid parteisse Hans Kruus, Hugo Raudsepp, Aleksander Podrätshik, Hugo Reiman, Jaan Kärner, Jaan Treial, Aleksander Ennemuist.

Hans Kruus
Hans Kruus
Hugo Reiman
Hugo Reiman
Hugo Raudsepp
Hugo Raudsepp

September – uued linnavolikogud saatsid oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le.

Oktoober 1917

9. oktoober (26. sept.) – Maanõukogu moodustas autonoomiaseaduse väljatöötamiseks komisjoni koosseisus Hans Piip, Karl Ast, Otto Strandman, Jaan Anvelt, Aleksander Ennemuist, Konstantin Päts, Karl Parts, Jaan Tõnisson, Ado Birk.

Ants Piip

Ants Piip

12.–20. oktoober (29. sept.-7. okt.) – Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.

Saksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes SaaremaalSaksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes Saaremaal 12. okt. (29. sept.) 1917.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 93.

21.-23. (8.-10.) oktoober – Tallinnas toimus Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse (ESÜ) kongress, kus võeti vastu resolutsioon rahvaste enesemääramisõiguse kohta ja nõuti Eesti kuulumist Venemaa liitvabariigi koosseisu. Samal kongressil nimetati ESÜ Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks (ESDTP)

25. (12.) oktoober – valiti uus Maanõukogu juhatus: esimees Otto Strandman, asetäitjad Jüri Jaakson ja Nikolai Köstner, sekretär Hermann Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp ja II abi Victor Neggo.
Maavalitsuse uueks esimeheks ja administratiivosakonna juhatajaks valiti Konstantin Päts, haridusosakonna juhatajaks Peeter Põld, tervishoiuosakonna juhatajaks Konstantin Konik, rahandusosakonna juhatajaks Johan (Juhan) Kukk, põllumajandusosakonna juhatajaks Jaan Raamot, toitlusosakonna juhatajaks Gustav Linkvist ning töö- ja hoolekandeosakonna juhatajaks Villem Maasik.

Maanõukogu juhatusMaanõukogu juhatus.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 37.

26. (13.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu resolutsiooni “Eestimaa rahvale!”, mis käsitles Vene vägede rüüstamisi Eesti territooriumil. Mõned päevad hiljem andis Ants Piip Petrogradis Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö kohta.

27. (14.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu ajutised Eestimaa vallamaksu määrused.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Tagasiside