Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.

Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.

Tallinna filmilinnak

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Otsuse eelnõu esimene lugemine

Kultuurikomisjon tegi eelnõu esimeseks lugemiseks ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt:

  1. Tartu südalinna kultuurikeskus
  2. Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“
  3. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja
  4. Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus (esialgne ettepanek)

Arutelu käigus toimunud läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Signe Kivi (RE), Mart Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) ja Marko Šorin (K).

Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“

Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“

Kultuurikomisjoni ettepanek nelja riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must rõhutas, et valikut tehes peeti silmas ehitiste olulisust kogu Eesti kultuurile, kultuurivaldkondade vahelise koostöö soodustamist ning mõju regioonile ja regionaalset tasakaalustatust. „Samuti võtsime arvesse ehitise võimalikke kasutajaid ja osasaajaid, eeldatavat maksumust, võimalikke kaasrahastajaid ja partnereid ning edasist ülalpidamist,“ lisas Must. Ta tänas kõiki, kes riikliku tähtsusega kultuuriehitiste välja selgitamiseks oma ettepanekud komisjonile esitasid.

Arvo Pärdi nimeline muusikamaja

Arvo Pärdi nimeline muusikamaja

Komisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on kõik sõelale jäänud objektid väga eriilmelised ning Eesti kultuurile olulised, seega oli lõpliku valiku tegemine keeruline.

Ta märkis, et kindlasti aitas konkurss paremini aru saada erinevate piirkondade kultuurivaldkonna ootustest ja vajadustest. „Loodame, et komisjoni arutelud ning valimisprotsess on andnud väärt ideid ka teistele võimalikele toetajatele, kel on huvi ja vahendeid suure kultuurimõjuga objektidesse panustada. Samuti on ehk tõstatunud ning lahendamist leidmas nii mõnegi väiksema objektiga seotud murekohad, mis arutelude käigus esile kerkisid,“ rääkis Ladõnskaja-Kubits.

Estonia teatrihoone juurdeehituse mahuline eskiis

Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehituse mahuline eskiis

Eelvalik

Kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist:

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. „Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondade vahelist koostööd,“ rääkis Must.

„Komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid Kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud,“ rääkis komisjoni aseesimees Heidy Purga. Tema sõnul asub komisjon eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. „Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta,“ rääkis ta.

Eesti Rahva Muuseum. Foto allikas: Eesti Rahva Muuseum

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Eesti Rahva Muuseum. Foto allikas: ERM

Komisjon sai ettepanekutest ülevaate 

Kultuurikomisjon sai 2. ja 3. novembril toimunud avalike istungite käigus ülevaate 27 ettepanekust kultuuriehitiste või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tehti kahe päeva jooksul ära põhjalik eeltöö valimaks välja järgmised riikliku tähtsusega kultuuriehitised. „Komisjon võtab nüüd aega omavaheliseks aruteluks ning otsuste langetamiseks, mis mõjutavad tegelikult tervet Eesti kultuurielu,“ ütles ta. Esimees märkis, et sügisistungjärgu lõpuks soovib kultuurikomisjon kitsendada valikut umbes kümne objektini, mida seejärel põhjalikumalt analüüsima ja täpsustama hakatakse. Lõpliku ettepaneku ehitiste kohta, mille ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahendite abil toetada, teeb komisjon Musta sõnul Riigikogule 2021. aasta esimeses pooles.

„Kõigi esitatud ettepanekutega tutvudes saime hea ülevaate ka Eesti kultuuriehitiste olukorrast üldisemalt. Loodame, et ideekavandite laiem tutvustamine aitab samuti lahendada nii mõnegi väiksema olemasoleva objektiga seotud ja arutelu käigus esile kerkinud probleemi,“ lisas Must.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et ideekavandid on väga eriilmelised ning puudutavad komisjoni heameeleks erinevaid piirkondi üle Eesti. „Valik saab kindlasti olema keeruline ning komisjon selles protsessis ei kiirusta,“ ütles ta.

Purga pidas oluliseks, et kultuuriobjektid looksid haridusalaseid võimalusi koostööks erinevate üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidega. Komisjoni jaoks oluliste kriteeriumitena tõi ta esile, et tegemist oleks objektidega, mis oleksid jätkusuutlikud ning tugeva positiivse mõjuga kogu Eesti kultuurile, soodustades erinevate kultuurivaldkondade koostööd.

Kõik esitatud ettepanekud

Ettepanekuid oodates pidas komisjon silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Ettepanekute esitajatelt oodati ka kirjeldust ehitise regionaalsest põhjendatusest ning selle võimalike kasutajate ja osasaajate kohta. Samuti paluti ettepanekule võimalusel lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu, foto: Kaido Haagen

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu. Foto: Kaido Haagen 

Lisainfo

Urvo Klopets
631 6482
urvo.klopets@riigikogu.ee

Tagasiside