Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Väliskomisjoni alustas 27. oktoobril Eesti-Vene riigipiiri lepete ratifitseerimise eelnõu menetlust ja kuulas oma istungil, kuidas välisminister Marina Kaljurand tutvustas komisjoni istungil eelnõu sisu, tausta ja mõju.

„Alustasime oma kuulamisi kohtumisest välisministriga, kuid enne eelnõu esimest lugemist Riigikogu suures saalis on komisjonil kavas kohtuda veel siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, õiguskantsleri, välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevate mõttekodade esindajate ning piiriäärsete omavalitsuste esindajatega,“ ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser

„Komisjoni istungil tõdesime taaskord, et piirilepingutega sätestatakse üksnes riikidevahelise piirijoone kulgemine ning muid erimeelsusi, sealhulgas ajalugu puudutavaid, selle lepingu ratifitseerimisega lahendada ei üritata,“ rõhutas Mikser.
Välisminister Kaljurand tegi täna väliskomisjonile ettepaneku ratifitseerida piirilepingud. Ta rääkis, et on isiklikult nende lepingutega tegelenud alates aastast 1992, alguses eksperdina ja nüüd välisministrina. „Loodan, et välisministrina näen piirilepingute ratifitseerimisprotsessi lõpulejõudmist,“ sõnas Kaljurand.

Välisministri sõnul on neid lepinguid vaja ühtemoodi nii Eestile kui Venemaale. „Olen veendunud, et juriidiliselt vormistatud ja korrektselt maha märgitud riigipiir kindlustab veelgi Eesti Vabariigi julgeolekut,“ ütles Kaljurand.

Välisminister Marina Kaljurand

Välisminister rõhutas, et tegemist on tehniliste lepingutega, mis sätestavad riigipiiri kulgemise maismaal ning merealade piiri. Samuti teevad lepingud riigipiiri selgemaks ja lihtsamini valvatavaks. „Sellega lahendatakse Saatse saapa probleem ja mõned teised küsimused. Teisel pool piiri elavate setode jaoks ei muutu piirilepingu sõlmimisega põhimõtteliselt midagi, ei nende elukorralduses ega eluolus. Nad on elanud alates Eesti taasiseseisvumisest Venemaa territooriumil. Eesti riik on neid alati toetanud ja jätkab nende toetamist ka pärast piirilepingu sõlmimist,“ lausus välisminister.

Menetluskord

Riigikogu juhatus võttis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE) menetlusse 13. oktoobril.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peab esimene lugemine toimuma täiskogu seitsme töönädala jooksul alates eelnõu menetlusse võtmisest.

Lepingud ratifitseeritakse Riigikogus. Põhiseaduse kohaselt ratifitseerib Riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire, samuti välislepingud, mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 saadiku toetus.

Välislepingut puudutavat eelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks.

Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Lepingute sisu

Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Kokkulepitav riigipiir erineb käesoleval ajal reaalselt valvatavast ajutisest kontrolljoonest minimaalselt. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleandmine teisele poolele. Nii järvedel kui maismaal toimuvad lepingu kohaselt muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral. Enamik Eesti poolt üle antavaid maatükke on juba riigi omandis, kuid osad kuuluvad veel eraisikutele ning need tuleb riigil võõrandada.

Lepingute ajalugu

Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks 23. mail 2013. aastal. Lepingutele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov 18. veebruaril 2014. aastal Moskvas.

Valitsus algatas lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 7. märtsil 2014. aastal. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 16. aprillil 2014. Teise lugemiseni ei jõutud Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu, millest tulenevalt langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja ning valitsus algatas eelnõu uuesti tänavu 13. oktoobril.

Tagasiside