Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Arenguseire Keskus korraldab 14. juunil seminari „Teistmoodi tulevik“, et arutleda avaliku (e)valitsemise tuleviku, tuleviku töö mängureeglite ning tootlikkuse arengu teemadel.

Need on ühtlasi kolme uuringu teemad, mida Arenguseire Keskus viib läbi järgmise pooleteise aasta jooksul, kaasates eksperte ja valdkondade asjatundjaid nii Eestist kui välismaalt. Uuringud viiakse läbi stsenaariumi-analüüsi põhimõttel, tuues esile võimalikud alternatiivsed arenguteed, sealhulgas alternatiivsete majandus-poliitiliste valikute pikaajalised mõjud.

Seminaril astusid üles kaks arenguseire ja stsenaariumide planeerimise asjatundjat. Oxfordi Ülikooli õppejõud ja ettevõtte NormannPartners asutaja Ulf Mannervik tutvustas Oxfordis peetava kursuse varal stsenaariumide planeerimise meetodeid. Ta tõi näiteid oma pikast praktikast, mis muuhulgas hõlmavad maksunduse, töö, transpordi, laevanduse ja taastuvenergia valdkonnas läbi viidud stsenaariumi-analüüse.

Euroopa Komisjoni arenguseire nõunik Ricardo Borges de Castro rääkis, miks ja kuidas kasutab Euroopa Komisjon arenguseiret ja stsenaariumi-analüüse ning millised on parasjagu käsilolevad tööd.

Ettekannetele järgnesid töötoad professionaalsete moderaatorite juhtimisel, kus arutati avaliku (e)valitsemise, tuleviku tööturu ning tootlikkuse arengu mõjutegureid. Töötubades toimunud arutelude tulemusi kasutab Arenguseire Keskus uuringute ulatuse määramiseks ja eri stsenaariumide identifitseerimiseks.

Seminari päevakava:

9.30 – 9.40      Avasõnad: Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
9.40 – 10.25    Ettekanne: Stsenaariumite planeerimise meetodid ja praktika, Oxfordi õppejõud ja NormannPartners asutaja Ulf Mannervik
10.25 – 11.15  Ettekanne: Stsenaariumi-analüüside kasutamine Euroopa Komisjonis, Euroopa Komisjoni arenguseire nõunik Ricardo Borges de Castro
11.45 – 12.45  paralleelsed töötoad: avaliku (e)valitsemise tulevik, tuleviku töö mängureeglid, tootlikkuse arengu väljavaated
12.45 – 13.30  töötubade kokkuvõtted

Arenguseire Keskus tutvustas avaseminaril oma tegevust

Arenguseire Keskus tutvustas 3. mail esmakordselt arenguseire tegevuskava 2017-2018. 

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on tegevuskavas kaks suunda. „Arenguseire Keskus teeb analüüse ühiskonna ja majanduse arengustsenaariumide kohta, mis vaatavad tulevikku vähemalt kümneaastases perspektiivis. Hoiame silma peal ka maailma olulisematel mõttekodadel ja uurime, mida tähendavad seal tehtavad analüüsid Eesti jaoks,“ ütles Danilov.

Arenguseire Keskus tutvustas tulevikuplaane, 3.05.2017

Danilovi sõnul on arenguseire ülesandeks ka varajaste märkide ja uute trendide avastamine ning nende tähenduse analüüs. „Eestis ei ole täna võimalik saada süstemaatilist ja regulaarset ülevaadet maailma olulisemate mõttekodade töödest. Arenguseire Keskus hakkab seda pakkuma, seejuures asetades mõttekodade info ja järeldused Eesti konteksti,“ ütles Danilov.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing selgitas, et arenguseire tähendabki erinevate arengustsenaariumide loomist. „Eesmärk ei ole pakkuda ühte kindlat tegevuskava, vaid mängida läbi erinevaid alternatiive, tuues välja nende plussid ja miinused. Otsustajate jaoks tuuakse välja peamised valikud ja sammud, mis suurendavad erinevate stsenaariumide realiseerumise tõenäosust,“ märkis Kitsing.

Esimeste töödena on keskusel kavas läbi viia kolm suurt uurimisprojekti, mis analüüsivad avaliku (e-)valitsemise tulevikku, tuleviku töösuhete mängureegleid ning pikaajalisi tootlikkuse arenguid:

  • Avaliku (e-)valitsemise tuleviku seireprojekti raames analüüsitakse e-riigi lahendusi ja avaliku sektori reforme. Tulemuseks on alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030, näiteks uudsete avaliku halduse lahenduste ja e-riigi arengute osas.
  • Tuleviku töösuhteid käsitlevas seireprojektis uuritakse rahvastikuarenguid koos töövormide ja töösuhete muutumisega, et koostada tulevikustsenaariumeid. Näiteks on maailmas vähenemas sotsiaalsete garantiidega töösuhted, mis tekitab küsimusi tulevikus osas.
  • Tootlikkuse arenguperspektiive analüüsiv seireprojekt koondab olemasolevad uuringud ja teabe tootlikkuse kohta. Eesmärk on koostada tootlikkuse arengu alternatiivsed stsenaariumid, arvestades erinevaid mõjutegureid.

Kõikide uuringute puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ja luuakse alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030.

Kolm uurimisteemat valiti välja üle 20 erineva ettepaneku seast. Tegevuskava koostamisele eelnes põhjalik eeltöö, kuhu olid kaasatud Riigikogu liikmed, ametnikud, erinevate valdkondade tippeksperdid, teadlased, ettevõtluse ja tehnikavaldkonna esindajad. Kokku oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Tegevuskava on kooskõlastanud Riigikogu majanduskomisjon ja arenguseire nõukoda, kes hiljem ka hindab arenguseire tegevuskava täitmist.

Tänavu jaanuaris Riigikogu Kantselei juures tööd alustanud Arenguseire Keskuses on praegu neli töötajat. Uuringute läbiviimisel kaasatakse lai ring eksperte ja valdkondade asjatundjaid nii Eestist kui välismaalt. Igale uuringule moodustatakse ka võtmepartneritest ja teemast huvitatud Riigikogu liikmetest juhtgrupp.

Lisainfo: www.riigikogu.ee/arenguseire

Tagasiside