Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigikogu võttis vastu 2023. aasta riigieelarve

Riigikogu võttis 7.detsembril vastu 2023. aasta riigieelarve, mille tulud kasvavad tänavusega võrreldes 2,2 miljardit eurot.

Riigieelarve tulude kogumaht on 15,6 miljardit ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

  1. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis on 2,9 protsenti SKPst.

Palgatõusudeks on tuleva aasta eelarves 243 miljonit eurot ning õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15 protsenti. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 23,9 ja politseiniku minimaalne palk 17 protsenti.

Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal 177,1 miljoni euro võrra. Suurenevad suurperede toetused, samuti lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanema toetus.

Keskmine vanaduspension on uuest aastast tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Üldine maksuvaba tulu tõuseb aasta algusest 654 euroni kuus.

Kõrghariduse rahastamisse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15 protsenti. Eestikeelsele haridusele üleminekule panustatakse tulevast aastast igal aastal 41 miljonit.

Energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetatakse 166 miljoni euroga.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse (708 SE) vastuvõtmist toetas 79 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.

Riigieelarve seaduse eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis 16. novembril teise lugemise valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 56 muudatusettepanekut, millest üht arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata. Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning kaks muudatusettepanekut, millest üks puudutab Riigikogu Kantselei kulusid ja teine veeteetasu määra muutmist. Riigikogu alustas muudatusettepanekute läbivaatamist kell 19 ning pärast enamiku ettepanekute hääletamist jõudis sellega lõpule kell 21.55.

Täpsustatud eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 15,58 miljardit ja kulude maht 16,81 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõule (708 SE) muudatusettepanekuid esitada 30. novembril kella 17.15ni.

Riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 17. oktoobril

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kohaselt keskendub riigieelarve Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 protsenti SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase kolm protsenti SKP-st.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 miljoni euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest umbes 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindade tõusu mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

Riigieelarves nähakse ette, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti, päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 eurole ehk 36 protsenti ja politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 eurole ehk 17 protsenti.

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15 protsendi võrra.

2023.aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendi võrra kõrgem kui 2022. aastal.

Riigieelarve eelnõu võeti menetlusse 29. septembril

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.  Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.

Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

2023. aasta riigieelarves nähakse lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15% võrra.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal.

2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Peaministri poliitiline avaldus

Peaminister Kaja Kallas ütles 29. septembri istungil 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega seotud poliitilist avaldust tehes, et järgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud.

Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. „Ühes võime me päris kindlad olla – kui langeb Ukraina, on ohus kogu Euroopa,“ sõnas ta. Kallase sõnul tuleb valitseda nii, et on raha oma julgeoleku tagamiseks, elanikkonna toetamiseks  ja ka Ukraina abistamiseks. Peaminister lausus, et Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie eludes ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid, praegu aga on tagasilöögi saanud kogu maailm ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldiseisev. „Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATO-st või minupärast kasvõi elektribörsilt. Vastupidi – koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleksime kerge saak meie agressiivsele naabrile,“ ütles peaminister.

„Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust ega seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia,“ ütles peaminister. Ta tõi esile, et 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid teeb riik 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

Kallase sõnul lähtus valitsus 2023. aasta riigieelarve koostamisel kahest suurest prioriteedist: esiteks, et Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud, ja teiseks, et meie inimesed on hoitud. „2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82 protsenti SKPst. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41 protsendi suurem, kui 2022. aasta kaitsekulu,“ selgitas Kallas ja tõi esile, et väga oluline on valitsuse otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. „Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada,“ sõnas ta.

„Teine oluline prioriteet 2023. aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa poolt valla päästetud energiasõja tingimustes,“ sõnas peaminister ja tõi esile, et palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv viis protsenti, milleks kulub 60 miljonit eurot. „Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjad, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36 protsenti,“ loetles peaminister ja lisas, et samuti tõusevad eelistempos ka sotsiaal- ning kultuuritöötajate ja ka politseinike palgad.

„Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on uuest aastast keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Peale selle tõusevad suurperede peretoetused 50 protsenti ja lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele 30 protsenti ning üksikvanema toetus 417 protsenti ehk üle nelja korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. „Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus,“ sõnas Kallas ja lisas, et lõpusirel on ka pikaajalise hoolduse reform, mille jaoks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot. „Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot,“ sõnas Kallas. Samuti tõi peaminister esile eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning algkoolis ning kõrghariduse rahastamist.

„Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6 protsenti, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ rõhutas peaminister.

Lõpetuseks toonitas Kallas, et Eesti keel on imeline keel. „Eesti keeles on sõnaühendil „kokku hoidma“ kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust. Me peame kokku hoidma ja ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada, nii siseriiklikult kui lääneriikide vahelistes suhetes,“ sõnas Kallas ja lisas, et tema arvates pole kohane naeruvääristada kumbagi kokku hoidmist. „Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades vähem haavatavad.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaanus Karilaid (KE), Rene Kokk (EKRE), Erkki Keldo (RE), Priit Sibul (I) ja Indrek Saar (SDE).

Tagasiside