Riigikogu võttis 18. mai istungil vastu riigi 2022. aasta lisaeelarve ning veel kolm teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust. 2022. aasta lisaeelarve maht on 878 miljonit eurot.

Lisaeelarve vastuvõtmine

Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse (608 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 29 Riigikogu liiget. Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.

Riigikogu võttis usaldusküsimusega seotuna vastu ka valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (605 SE), mille poolt hääletas 60 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Teise lugemise eel viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Toetus on mõeldud leevendama esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevaid toimetulekuraskusi.

Samuti lisandub seadusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Seega saab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.

Üks muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos ka üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.

57 poolthäälega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud ja usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (606 SE). Muudatused alandavad eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.

Samuti võttis Riigikogu usaldusküsimusega seotuna vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (607 SE), mille poolt oli 58 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Lisaeelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud kolm seaduseelnõu läbisid Riigikogus esimese lugemise 4. mail. Sel esmaspäeval otsustas valitsus siduda eelnõud teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka eelnõude juhtivkomisjonide kohustused. Täiskogu kolmapäevasel istungil esines iga eelnõu arutelul valitsuse esindaja, kes vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele, seejärel peeti läbirääkimised ja viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teiste ja esimeste lugemistega, päevakorra kohaselt lõpetab istungi majandus- ja taristuministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Lisaeelarve menetluse käik

2022. aasta lisaeelarve eelnõu üleandmine

Peaminister Kaja Kallas tegi 2. mail poliitilise avalduse seoses 2022. aasta lisaeelarve eelnõu üleandmisega Riigikogule.

Kallas ütles, et Euroopa julgeolek ei ole viimase 30 aasta jooksul olnud nii suures turbulentsis kui käesoleval aastal. Kõikide prognooside kohaselt seisab keeruline aeg ees ka sel aastal ning samamoodi ootab meid palju määramatust.

Ta selgitas, et suurendamaks vaba ja demokraatliku Eesti julgeolekut, esitas valitsus täna Riigikogule Eesti tugevdamise sõjaaja lisaeelarve, mille maht on 732 miljonit eurot. Sellele lisanduvad maksu mõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.

„Selle lisaeelarvega teeme Eesti tugevamaks ja anname Eesti inimestele juurde turvatunnet. Me saame muutunud julgeolekuolukorras hakkama,“ ütles Kallas.

Sõjaaja lisaeelarve toetab Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega. See annab keerulisel aastal tõsise toe Eesti inimeste turvalisuse, kõige haavatavamate gruppide toimetuleku ja Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks. Kogu lisaeelarve on seotud Venemaa alustatud Ukraina vastu peetava sõja mõjude tasandamisega ja sellest tulenevate hädavajaduste katmisega.

Lisaeelarve koosneb kolmest sambast. Esiteks, Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, see tähendab nii paremat sõjalist valmisolekut kui ka laiemalt elanikkonnakaitset ning kaitset kübersfääris. Teiseks, energiajulgeoleku tugevdamine. Lisaeelarvest tehtavad investeeringud aitavad meil saada sõltumatuks Vene gaasist. Ja kolmandaks, Ukraina sõja tagajärgede leevendamine, mis hõlmab nii sõjapõgenike aitamisega seotud kulusid kui ka Eesti elanike toetamist Putini sõjast tulenevate hinnatõusudega toimetulekul.

„Praegusel lisaeelarvel on üks selge eesmärk. Need kulud ja investeeringud, mida sõjaaja lisaeelarvega ette näeme, on kantud eesmärgist teha Eesti tugevamaks ja anda meie inimestele kindlustunnet. Kindlustunnet, et Eesti on kaitstud ja hübriidohtudeks valmis, kindlustunnet, et meie kodud on soojad, kindlustunnet, et meie inimesed tulevad heitlikel aegadel kiirete hinnatõusudega toime, ja kindlustunnet, et meie väike ühiskond saab hakkama nende kümnete tuhandete Ukraina inimeste aitamisega, kes siia Putini tapamasina eest põgenevad,“ ütles Kallas. „See on sõjaaja lisaeelarve, millel on kindel fookus. Ainult kindlast fookusest kinni hoides suudame keerulised ajad üle elada ning neist koguni tugevamalt välja tulla,“ selgitas peaminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Jürgen Ligi (RE). 

Rahanduskomisjon saatis lisaeelarve eelnõu esimesele lugemisele

Rahanduskomisjon arutas lisaeelarve seaduse eelnõu 3. mai istungil. Komisjoni esimehe Andrei Korobeiniku sõnul on muutunud majanduslikus olukorras nii käesoleva aasta lisaeelarvet kui ka sellega seotud mitut eelnõu vaja menetleda kiirendatud korras. „Kiirusest sõltub see, millal rakendub kõrgem toimetulekumäär,“ toonitas ta.

„Lisaeelarve moodustab orienteeruvalt 2,2  protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Arvud näitavad, et samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, sest toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Kõike seda arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst,“ selgitas Korobeinik.

Valitsus on esitanud lisaeelarve, mis sisaldab kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist Riigikogus.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul oleks pidanud eelnõus rohkem rõhku panema muutustele, mis kõige rohkem mõjutavad meie inimeste majanduslikku toimetulekut.  „Üheks kasvanud energiakulude mõju leevendamise lahenduseks tuleks langetada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu 20-lt protsendilt 9-le. Energiakandjate kõrge hind tabab valusalt nii ettevõtjaid kui tarbijaid. Eesti on euroala kõrgeima inflatsiooniga riik ning riik peab astuma kiireloomulisi samme enda inimeste ja ettevõtjate toetamiseks,“ rääkis Kokk.  Inflatsioon on kasvanud hüppeliselt ja sellistes tingimustes tuleb astuda samme Eesti inimeste ja ettevõtete toetamiseks, selleks tuleks langetada  pliivaba bensiini ja diisli aktsiisimäär ELi miinimumtasemele. Tema arvates oleks eelnõu menetlemiseks vaja võtta rohkem aega.

Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 miljonit (mln) eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) näeb ette eraldada laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga).

Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarvele vajutab pitseri ELi siseministrite otsus 3. märtsist 2022, millega käivitati Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamine. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.

Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Riigikogu lõpetas lisaeelarve eelnõu esimese lugemise

Riigikogu täiendaval istungil 4. mail läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Riigikogu ees lisaeelarve algatamist põhjendades, et iseseisvuse taastanud Eesti on silmitsi tõsiseima julgeolekukriisiga. „70 päeva tagasi alustas Venemaa Ukrainale uut täiemahulist sõjalist kallaletungi. Me teame, et Eestile ei ole praegu otsest sõjalist ohtu, aga me teame ka, et Euroopa seisab vastakuti sõgeda vastasega. Me peame oma julgeoleku, rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks tegema kõik, mis selleks vajalik on,“ ütles ta.

Lisaeelarve jaguneb tema sõnul kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Pentus-Rosimannuse sõnul kiitis valitsus juba aasta algul põhimõtteliselt heaks kava panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmistel aastatel täiendavalt üle 800 miljoni euro. Tema sõnul peab kava alusel hangitav relvastus tooma võimalikult kiire Eesti sõjalise võime kasvu ning lisaeelarves kajastub sellest vaid esimene osa. „Lisaks, Siseministeerium investeerib laiapindsesse riigikaitsesse miljoneid eurosid. Oleme neid otsuseid tehes juba tuginenud Ukrainas toimuva kohta tehtud järeldustele,“ ütles ta ning tõi esile nii ohuteavituse süsteemi loomise, evakuatsioonivarude täiendamise kui ka kontrolli tugevdamise idapiiril.

Perede toimetuleku toetamiseks on ministri sõnul lisaeelarve eelnõus 28 miljonit eurot, millega suurendatakse 33 protsendi ehk 50 euro võrra toimetulekupiiri. „Kuine toimetulekutoetus tõuseb 200 euroni täiskasvanu puhul ja 240 euroni lapse puhul,“ ütles ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul näeb lisaeelarve ette vahendid ka selleks, et siduda Eesti täielikult lahti Venemaa gaasist. „Kuni 170 miljoni euro eest moodustatakse Eesti gaasivaru, mille puhul on valitsus seadnud tingimuse, et seda ei tohi hankida ja moodustada Vene gaasist. Kuni 30 miljonit eurot panustatakse LNG-võimekuse loomisesse,“ rääkis ta ning lisas, et investeeringud on ette nähtud ka energiasäästu ja taastuvenergia väikelahendustesse.

Samuti võimaldab lisaeelarve ministri sõnul katta Ukrainast saabunud sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud esmased kulud, sealhulgas kulud majutusele, toidule ja arstiabile. „Teine väga oluline osa on siin kindlasti seotud meie Eesti haridussüsteemi tugevdamisega. Me oleme Ukrainale lubanud, et me võimaldame nende lastel Eestis varjul olemise ajal haridusteed jätkata kõikidel haridusastmetel. Selleks tugevdame Eesti haridussüsteemi 77 miljoni euroga, sealhulgas eesti keele õpet nii alushariduses kui ka üldhariduses,“ lisas Pentus-Rosimannus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Mart Võrklaev Reformierakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Tagasiside