Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu esimene lugemine

Riigikogu lõpetas 19. oktoobril valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme andis lühikese ülevaate majanduse praegusest olukorrast ja esitatud eelarve taustast.

„Rahandusministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et järgmise aasta jooksul saadakse viiruse levik kontrolli alla. Prognoos arvestab majandusolude halvenemisega sügistalvisel perioodil. Ennustame tööpuuduse kasvu kuni 10 protsendini selle aasta lõpus ning järgmise aasta alguses,“ selgitas Helme. Ta lisas, et majanduslangus püsib käesoleva aasta teises pooles sügav. „Majanduskasv taastub ning tööturu olukord hakkab paranema ja tööpuudus langema alles järgmise aasta teises kvartalis meie prognoosi kohaselt. 2021. aasta osas on prognooside varieeruvus suur, sõltudes suuresti eeldustest koroonakriisiga seotud piirangute kestvuse ja majanduse taastumise ajahetkest, samuti peamiste majanduspartnerite olukorrast.“

Helme sõnul kahaneb prognoosi põhistsenaariumi kohaselt Eesti SKP sellel aastal 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes 1 protsendiga.

„Erandliku olukorra tõttu käivitub riigieelarve seaduses sisalduv vabastusklausel ning riigi eelarvereeglid sel ja järgmisel aastal ei kehti,“ ütles Helme.

Eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKPst.

Riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest alates 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves.

Rahandusminister Martin Helme. Foto: Erik Peinar

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes analüüsisid ja hindasid tuleva aasta riigieelarve eelnõu.

Maris Lauri (RE) sõnul ei ole eelarves näidatud investeeringuid. „Meile on räägitud seda, et pea kahe miljardi eurone puudujääk tuleneb investeeringutest. See on vale. Sest selliseid investeeringuid ei ole. Riigieelarves on investeeringuid alla miljardi. Seda koos investeeringutoetustega, mis antakse omavalitsustele, erinevatele asutustele. Sealjuures märkimisväärne osa, umbes pool nendest investeeringutest, mis riigieelarves on sees, on kaetud Euroopa selle perioodi vahenditega. Ehk laen ei ole võetud investeeringuteks, nagu meile üritatakse pidevalt väita.“ Eelarve puudujääk tuleneb jooksvate kulude katmisest. Valitsusel puudub visioon, kuidas tulevikus hakkama saada. Raha laenamine ei lahenda probleeme. Eelarves pole vastutustunnet. Lauri tegi Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu tagasi lükata.

Indrek Saar (SDE) ütles, et valitsuse regionaalsed valikud süvendavad lõhet. „Esmalt on hoolitsetud ikka selle eest, et suured ja tugevamad kriisis oma positsiooni kindlustada saaksid ja alles seejärel on mõeldud väiksemate ja nõrgemate peale.“ Lahendamata on koroonaviirusest tulenevate tervisekindlustuse probleemid. Töötus kasvab, mis süvendab sotsiaalseid pingeid ja kasvab vaesus. Eelarves on mitmeid küsitavaid eraldisi kujunenud keerulises olukorras. Unustatud on eakad abivajavad inimesed. Õpetajate palkade külmutamine mõjus külma duššina. Põllumehed on jäetud toetuseta. Kasutamata on jäetud võimalused kujunenud olukorda ära kasutada ühiskonnas üles kerkinud probleemide lahendamiseks. Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Kai Rimmel (EKRE) tõi esile tuleva aasta riigieelarve rida positiivseid jooni, mis on seotud pensionäride erakorralise pensionitõusuga, samuti neljarealiste maanteede ehitamise ja kohalike teede olukorra parandamisega, samuti haiglavõrgu olukorra parandamisega. Eraldised on tehtud ka riigi kaitsevõime ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Ta hindas teaduse rahastamise suurendamist ja eraldisi eesti keele õpetamise parandamiseks.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on saanud tavaks, et opositsioon teeb riigieelarve arutluse käigus maha. Ta pidas otstarbekaks ja vajalikuks laenuraha kasutamist majanduse elavdamiseks ja inimeste elujärje parandamiseks vaatamata võlakoormuse kasvatamisele. Sarapuu avaldas samuti heameelt erakorralise pensionitõusu üle. Teaduse rahastamine ühe protsendina SKPst on kavandatud mitte ainult järgmiseks aastaks vaid ka järgnevateks aastateks. Tema arvates ei saa kahjuks keerulises majanduslikus olukorras kõikide probleeme lahendada.

Sven Sesteri (I) arvates on tuleva aasta eelarves tähtsal kohal maksurahu, vastutustundlik eelarve poliitika, et liikuda tasakaalustatud eelarve poole. Ta ütles, et laenurahaga ei kaeta püsikulusid. Ta märkis, et tähtis on majanduse konkurentsivõime tõstmine, et selle kaudu tagada igapäevakulude katmine majandustõusu kaudu. Sester tähtsustas kaitse ja julgeolekusse tehtavaid investeeringuid. Ta tõi pensionitõusust eraldi välja emapensioni. Sesteri hinnangul on tähtis ka eesti keele õpetamise parandamine venekeelsetes koolides.

Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. november kell 17.15.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses riigieelarve eelnõu üleandmisega

Peaminister Jüri Ratas tegi poliitilise avalduse seoses järgmise aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega Riigikogule.

Ratas ütles, et üleantav riigieelarve eelnõu peegeldab valitsuse terviklikku plaani, kuidas saame koroonakriisi targalt, turvaliselt ja jõukohaselt seljatada. „Jätkame tuleval aastal meetmetega, mis viivad meid edasi neljas tegevussuunas: peame püsima terved, peame aitame neid, kes seda enim vajavad, peame kiirendame nutikat arengut, peame jätkama investeeringuid tulevikku,“ selgitas peaminister.

Ratas märkis, et järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarvetasakaalu poole,  lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

„Meie eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKPst,“ ütles peaminister.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. 

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

„Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKPst, kuid ka siis jääks see Euroopa Liidu madalaimaks,“ selgitas Ratas.

„Riigieelarve ei ole siiski pelgalt tulud, kulud ja finantsnäitajaid, vaid iga arvu taga peame me nägema inimesi ja seda, kui hästi neil läheb,“ toonitas peaminister.

„Seda silmas pidades võtame 2021. aasta riigieelarvega sihiks targalt, turvaliselt ja jõukohaselt koroonakriis nii majanduses kui ka tervishoius seljatada, et meie inimeste elujärg vaid paraneks ja majandus taas kasvaks,“ ütles peaminister.

Ratas märkis, et praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine sellesse on hädavajalik. „Selge on, et peame vähemalt veel mõnda aega viirusega koos elama, ning end selle eest vajalikul määral kaitsma. Sellisel ajal on riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel ülioluline, et tagada meile kaasav, kestlik ja kiirem majanduskasv,“ ütles peaminister.

Fraktsioonide seisukohad läbirääkimistel

Siim Pohlaku (EKRE) sõnul on eelarvega põhjust olla rahul olukorras, kuhu me oleme sattunud seoses koroonakriisiga. Ta avaldas heameelt, et valitsus ei asunud kärpima. Pohlaku hinnangul loob eelarve aluse majanduskasvuks. Ta tõi esile sotsiaalsete kulutuste tõusu ja investeeringud infrastruktuuri. Pohlak märkis ära veel mitmed eraldised nii kaitsevõime kui ka siseturvalisuse tagamisse. „See eelarve on kohaliku, mitte globalistliku näoga, eelistab Eesti inimest, Eesti ettevõtjat, Eesti pensionäri, Eesti majandust ja Eesti kultuuri.“

Kersti Sarapuu (KE) märkis, et tegu on kõige keerulisema eelarvega, mille nende erakond on kokku pannud seoses koroonakriisist tingitud ebakindlusega. „Praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb peaaegu üksmeel, et riiklik sekkumine on hädavajalik.“ Ta avaldas heameelt, et pensionärid saavad lisaraha ja tunnustas tervishoiualaseid investeeringuid. Sarapuu arvates on tegu inimkeskse eelarvega, mis tagab majanduskasvu.

Kaja Kallas (RE) toonitas, et riigieelarve kese peaks olema strateegiline vaade ja kriisi kasutamine reformideks. Tema hinnangul täna esitatud eelarve kahjuks ei ole selline. „Ka täna siin kõnepuldis keskendus peaminister peamiselt kulude loetlemisele, mida valitsus teeb. Kulude loetelu ei ole eelarve. “ Ta selgitas, et riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja peab toimima jätkusuutlikult. „Riigi tulud on 11 miljardit, kulud aga 13 miljardit. Tegelik ühe aasta puudujääk on kaks miljardit ehk 15,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.“ Kallas loetles ettepanekud eelnõu muutmiseks.

Indrek Saar (SDE) ütles, et riigieelarve maht on muljet avaldav. Eesti riigi kulud on tuleval aastal pea 2,4 miljardi võrra suuremad kui tänavu. „Me kõik teame, et selline võimas kasv tuleb ulatusliku laenuvõtmise ja ka euroraha arvel.“ Saar tunnustas eelarves kavandatud sotsiaalseid toetusi. Samas, tema hinnangul aga ambitsioonikat tulevikku suunatud suurt asja  esmapilgul vähemalt me sellest eelarvest ei leia. „Väikese kamaluga antakse raha erinevatele valdkondadele siia-sinna juurde: ehitame natuke rohkem teid, valame varasemast enam betooni. Sellised asjad vaatavad üldjoontes eelarvest vastu. Väljareklaamitud rohepöördes tundub puuduvat igasugune konkreetsus.“

Helir-Valdor Seederi (I) hinnangul on väga keerulises ja ebamäärases olukorras pandud kokku vastutustundlik kriisi eelarve. „Järgmise aasta eelarves üldine maksukoormus väheneb, mis on kindlasti hea uudis kõigile Eesti kodanikele ja inimestele. Laen ja laenukoormus praeguses olukorras, seda ei pea paaniliselt kartma,“ selgitas Seeder. „See tähendab tegelikult seda, et valitsuse ette on seatud nii järgmiseks aastaks kui ka järgnevateks aastateks väga selge siht – riik peab muutuma efektiivsemaks ja säästlikumaks.“ Järgmise aasta riigieelarves on 1,9 miljardit investeeringuid, millele lisanduvad ka ettevõtlust toetavad meetmed, ja laen suurusjärgus 2 miljardit eurot, mis kulub kõik just nimelt investeeringuteks ja ühekordseteks kulutusteks ettevõtluse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Seeder tegi läbilõike eelarves ettenähtud olulistest eraldistest.

Tagasiside