Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogu lõpetas 23. oktoobril valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. „Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus madalaim,“ märkis minister.

„Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlgadega,“ ütles Helme.

„2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve ning selle eelarvekontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja ka tulemuste kontrollimiseks,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et 2020. aasta riigieelarve on vastutustundlik ja toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. Ta rääkis, et nendeks on peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt; sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad; teadmistel põhinev majandus ja elukestev õpe; tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv, ning turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja vabadused on tagatud.

„Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti. Seoses sellega kasvab ka riigieelarve maht,“ märkis minister. „Maailmamajanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on paraku viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus järgnevatel aastatel varasemaga võrreldes aeglasemas tempos. Sellegipoolest on Eesti majanduse hetkeseis parem, kui maailmamajanduse laiem pilt eeldada võiks ja Eesti majanduse näitajad on siiani jäänud tugevaks,“ rääkis Helme.

Minister tõi välja, et kokkuhoiumeetmed, mille valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias kokku leppis, vajavad järgmise aasta riigieelarves jätkuvat tähelepanu. Helme ütles, et kokkuhoiu vajaduse tõttu peavad riigiasutused oma töökorralduse ja kulud kriitiliselt üle vaatama, mis võimaldab muuta riiki säästlikumaks ja tõhusamaks. Minister tõi välja, et valitsus jätkab järgmise aasta eelarve protsessis tõsiselt ka riigieelarve revisjoni tegemisega. Lisaks märkis Helme, et järgmise aasta riigieelarve on eelarve, mis toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. „Maksutõuse see ei too ja uusi makse ka ei kehtestata, samuti on maksukoormus kahanev,“ ütles minister.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tutvustas eelnõu menetluskäiku.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist ütles, et tuleva aasta riigieelarve sisaldab positiivseid uudiseid kõikides valdkondades ning seejuures on oluline, et tegemist on vastutustundliku eelarvega, mis pakub võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, eelarve toetab eesti rahvuse ja kultuuri kestmist. Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ütles, et eelarves on mitmed prioriteedid kajastatud ja tuleva aasta eelarve tagab seda, et Eesti oleks kaitstud, konkurentsivõimeline ning eestikeelne ja -meelne. Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et eelarve ei peaks olema läbikukkumine maaelu ja maainimest jaoks, nagu käesolev eelarve on. Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ütles, et tegemist on sõnamurdlikkuse, visioonipuudulikkuse ja vastutustundetuse eelarvega.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 6. november kell 17.15.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole. Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Rahandusminister Martin Helme ütles komisjonile, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.

„Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata,“ ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. „See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust,“ ütles Lauri. Ta lisas, et eelarve ülesehitus vajab parandamist ja sisukus ühtlustamist. Lauri tõi samuti esile, et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud. „Eelarves ja seletuskirjas oleks oodanud informatsiooni süsteemsemat esitamist,“ märkis Lauri.

Rahanduskomisjon otsustas saata 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 23. oktoobril.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses riigieelarve eelnõu üleandmisega

Ratase sõnul toetub riigieelarve eelnõu valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile: „Esimeseks, peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Teiseks, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad. Kolmandaks, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. Neljandaks, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Ning viiendaks, turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud.“

Peaminister selgitas, et 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulud üle 2 protsendi SKP-st, mis järgmisel aastal on ligi 615 miljonit eurot.  Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab Ratase sõnul järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsemisalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot.

Peaminister ütles, et alates 2020. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Valitsusjuhi sõnul eraldatakse lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustatakse ka siseturvalisuse valdkonda. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt 2,5 protsenti. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud järgmiseks aastaks ligi 1,68 miljardit.

Fraktsioonide esindajate sõnavõtud

Indrek Saar (SDE) tõi välja, et sotsiaaldemokraadid töötavad alanud sügisel selle nimel, et 2020. aasta eelarve muutuks hoolivamaks ja vastutustundlikumaks. „Oleme alati valmis arutama seda, kuidas suunata maksukoormust madalapalgaliste pealt enam nende õlgadele, kel läheb paremini ja kelle õlad rohkem kanda suudavad,“ ütles Saar.

Siim Pohlak (EKRE) märkis, et eelarve on ilma maksutõusudeta ja uute aktsiisitõusudeta, lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus. Samas tõstetakse päästjate ja politseinike palku ning väärtustatakse õpetajaid ning õppejõude, lisaraha saab teadus. „Selle eelarvega tehakse ära palju olulisi asju. See eelarve on terve Eesti, mitte ainult suurlinnade või pealinnade nägu,“ lausus Pohlak.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on oluline see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. „Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Oluliselt panustatakse riigitöötajate, õpetajate, lasteaiaõpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi, sh puuetega laste toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eestis elavate inimeste heaolu,“ loetles Sarapuu. 

Kaja Kallas (RE) avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud. Kallas kritiseeris, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga ning on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kallas heitis ette, et valitsus kärbib keset majanduskasvu, lapib kulusid, mitte ei investeeri. „Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,“ ütles Kallas.

Sven Sester (I) rõhutas, et järgmise aasta eelarve on ajalooliselt selline eelarve, kus ei ole ühtegi uut maksutõusu ja ühtegi uut maksu ei tule, ka maksukoormus on kahanev. Sesteri sõnul on eelarve peresõbralik, toetab eesti keele õpet ja keelekümblust ning kaitsekulutusi. „Raha on suunatud õigesti, raha on suunatud lähtudes poliitilistest prioriteetidest,“ sõnas Sester.

Tagasiside