Riigikogu Kantselei asutas 2008. aastal August Rei parlamendiuuringu stipendiumi, mille eesmärk on edendada parlamendialast teadustööd.
Konkurss
Riigikogu Kantselei on kuulutanud välja August Rei stipendiumi 2026. aasta konkursi.
Stipendium antakse eesti- või võõrkeelse:
- parlamendi,
- parlamentarismi,
- Eesti parlamentaarsete kogude või
- esindusdemokraatia alase magistri- või doktoritöö kirjutajale.
Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud riigiteaduste, õigusteaduse, majandusteaduse, ajaloo, meedia ja kommunikatsiooni jt erialade üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu Kantseleile esitada 20. oktoobriks avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö pealkiri, ideekavand, ajakava, juhendaja soovitus jm dokumendid. Tutvu tingimustega lähemalt siin.
Välja antakse kuni kaks 1500 euro suurust stipendiumi kahes osas. Esimene osa makstakse välja esitatud kavandi põhjal ja teine osa töö eduka kaitsmise järel. Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 20. novembril.
Kolmteist parlamendiuuringu stipendiaati on oma töö edukalt kaitsnud. Loodame, et August Rei parlamendiuuringu stipendiumi konkurss innustab noori ka edaspidi ning aitab kaasa parlamendi tegevuse ja ajaloo uurimisele ning väärtustamisele.
Stipendiaadid ja kaitstud tööd
2025 – Raili Pütsepp
Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistrant Raili Pütsepp esitas oma magistritöö kavandi 2025. aastal ja kaitses töö edukalt 2026. aasta juunis.
Töö keskendus erinevusele parlamendiliikmete suhtlust reguleerivate normide ja tegeliku suhtluse vahel. Uuriti, kuidas Riigikogu liikmed tajusid sobiva ja sobimatu suhtluse piire, kuidas mõtestasid teravat või ründavat kõnepruuki ning kuidas suhtluskultuur mõjutas parlamendi tööd ja koostööd.
2025 – Liisbet Hellenurme
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi magistrant Liisbet Hellenurme esitas oma magistritöö kavandi 2025. aastal ja kaitses töö edukalt 2026. aasta juunis.
Töös uuriti, kuidas kujunes Eesti noorte usaldus Riigikogu ja poliitilise süsteemi vastu. Analüüsiti, kuidas noored poliitilist usaldust mõtestasid ning millist rolli mängisid selles haridus, sotsiaalmeedia ja poliitiline osalus.
2024 – Oliver Daniel
Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia magistrant Oliver Daniel esitas oma magistritöö kavandi 2024. aastal ning kaitses töö edukalt 2025. aasta mais.
Daniel uuris, kuidas põhjendati kahe Eesti seaduse – 2023. aasta perekonnaseaduse muudatuse ja 2024. aasta mootorsõidukimaksu seaduse – vastuvõtmist ning hinnata neid põhjendusi avaliku mõistuse teooria põhjal. Töö käigus analüüsiti ka avaliku mõistuse teooriate eeldust, et seda tuleks kasutada iga seaduse põhjendamisel.
2022 – Karl Lembit Laane
Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia magistrant Karl Lembit Laane esitas oma magistritöö kavandi 2022. aastal ning kaitses töö edukalt 2023. aasta mais.
Magistritöös analüüsitakse lääne vabariikluse mõtteloo mõjusid Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse ja riigikorra kujundamisele Asutavas Kogus. Sealjuures vastates küsimustele, missugused vabariikluse ja poliitilise mõtteloo autorid mõjutasid Asutava Kogu liikmete seisukohti, nendevahelisi arutelusid ning kuidas; missugused klassikalised vabariiklikud mudelid esinesid Eesti Vabariigi loomise aruteludes, missugune neist jäi peale ning miks otsustati lõpuks just sellise ning mitte teistsuguse vabariigi mudeli kasuks. Ühest küljest valgustab see seost, mis on olnud Eesti ja teiste lääneriikide vabariiklike mõttelugude vahel Eesti Vabariigi loomisest saati – Eesti poliitilisele mõtteloole kui osale laiemast lääne vabariikluse mõtteloost. Teisest küljest tähendab see luua omamoodi sild tänase ja tollase Eesti poliitilise mõtteloo vahele, pakkudes võimalust reflekteerida tollaste käsituste, vaidluskohtade ja nende relevantsuse üle enam kui sada aastat hiljem.
2016 – Jürgen Tamme
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi magistrant Jürgen Tamme esitas magistritöö kavandi 2016. aastal ning kaitses töö edukalt 2018. aasta juunis.
Töö uurib, milline oli parlamendi pädevus ja iseseisvus sõdadevahelises Eestis välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel võrreldes teiste riigivõimu institutsioonidega ja kas parlament sai teostada seadustes ette nähtud välispoliitilisi ülesandeid, kohustusi ning õigusi
2016 – Vladimir Svet
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Vladimir Svet esitas magistritöö kavandi 2016. aastal ning kaitses töö edukalt 2017. aastal.
Magistritöös otsitakse vastust küsimusele, milliseid sõltumatuid otsustusi Riigikogu enesekorraldusõigus põhiseaduse kohaselt peaks hõlmama ja milliseid praktikas hõlmab. Peamiselt keskendutakse Riigikogu enesekorraldusõiguse kaitsmisele täitevvõimu sekkumise eest, samuti enesekorraldusõiguse aspektide analüüsimisele.
2015 – Kristiine Järvan
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrant Kristiine Järvan esitas oma magistritöö kavandi 2015. aastal ning töö edukas kaitsmine toimus 2017. aasta juunis.
Magistritöös analüüsitakse, milliste valijate häälte eest Eesti parlamendivalimistel tegelikkuses konkureeritakse ning milline on valimisvõitlusele avatud elektoraat
2014 – Lukas Pukelis
Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Lukas Pukelis esitas oma töö kavandi 2014. aastal. Lukas Pukelis kaitses oma töö edukalt 1. juunil 2018.
Doktoritöö raames analüüsitakse kolme Balti riigi koalitsioonivalitsusi, mis olid ametis aastatel 1992–2012. Täpsemalt keskendub töö erinevatele viisidele ja mehhanismidele, mida koalitsioonipartnerid kasutavad üksteise tegevuse jälgimiseks ning huvide konfliktide lahendamiseks. Antud doktoritöös analüüsitakse, kuidas nelja sellist mitteametlikku vastastikuse järelevalve mehhanismi kasutati Balti riikide valitsuskoalitsioonides aastatel 1992–2012. Nendeks neljaks mehhanismiks on: komisjonide „varijuhtide“ määramine; abiministrite määramine; koalitsioonilepete allkirjastamine; koalitsioonikomisjonide moodustamine koalitsiooni töö suunamiseks ja juhtimiseks.
2014 – Märten Veskimäe
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrant Märten Veskimäe esitas oma töö kavandi 2014. aastal ja edukas kaitsmine toimus 2016. aasta juunis.
Magistritöö keskendub “parlamendid vs täidesaatev võim” debati valguses kitsamalt ühele parlamendi funktsioonile – seadusloomele. Töö käigus kogutud andmete põhjal on võimalik täpsemalt hinnata, millisel määral erineb parlamentide tehtud seadusloome töö täidesaatva võimu institutsioonide tööst.
2013 – Andres Reiljan
Tartu Ülikooli võrdleva poliitika magistrant Andres Reiljan esitas oma töö kavandi 2013. aastal. Edukas kaitsmine toimus 2014. aasta augustis.
Reiljan uurib inimeste usaldust parlamendi vastu. Usaldus parlamendi kui rahva esinduskogu vastu näitab ka seda, kuidas inimesed suhtuvad kogu poliitilisse süsteemi.
2012 – Kadri Vakmann
Tartu Ülikooli võrdleva poliitika magistrandi Kadri Vakmanni töö kavand hinnati 2012. aastal parlamendiuuringu stipendiumi vääriliseks. Oma töö kaitses ta edukalt 2014. aasta juunis.
Magistritöö uurib, kuidas valimissüsteem mõjutab valimistulemuste proportsionaalsust ja parlamendi killustatust. Seejuures arvestatakse, et valimissüsteemi mõju sõltub ka riigi ja valimiste laiemast kontekstist.
2011 – Katerina Gorobets
Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi magistrant Katerina Gorobets esitas oma magistritöö kavandi 2011. aastal. Edukas kaitsmine toimus 2014. aasta alguses.
Magistritöös uuriti parlamendiliikmete esitatud kirjalikke küsimusi. Uurimus näitab, kes, kuidas ja milleks on seda parlamentaarse kontrolli võimalust kasutanud. Analüüs põhineb Riigikogu XI koosseisu kirjalikel küsimustel, mis esitati 4. märtsist 2007 kuni 26. märtsini 2011.
2010 – Getter Tiirik
Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant Getter Tiirik esitas magistritöö kavandi 2010. aastal ja kaitses oma töö 2012. aastal.
Magistritöö eesmärk oli uurida Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna sisedemokraatiat ja selle mõju erakondade tegevusele. Selleks analüüsiti erakonnaliikmete arvamusi ja hinnanguid ning erakondade põhikirju ja erakonnasiseseid-e-kirju. Eestis oli erakondade sisedemokraatiat seni vähe uuritud. Parlamendiuuringute seisukohalt oli see aga oluline teema, sest erakondade sisemine toimimine mõjutas suuresti seda, millised inimesed parlamenti jõudsid, milliseid eelnõusid seal arutati ja milliseks kujunes parlamendi töökultuur.
2009 – Priit Kallakas
Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna võrdleva poliitika magistrandi Priit Kallakasemagistritöö kavand hinnati 2009. aastal parlamendiuuringu stipendiumi vääriliseks ja ta kaitses oma töö edukalt 2010. aasta juunis.
Kallakase töö keskendus Eesti parlamendierakondade liikmeskonna muutustele ja uuris, miks erakondade liikmete arv Eestis kasvab, samal ajal kui Lääne-Euroopas väheneb. Lisaks vaadeldi liikmete vahetumist, vanust, parteistaaži ja rolli erakonnas. Töö aitab mõista, kuidas erakonnad kujunevad ja kuidas nende liikmeskond mõjutab nende tegevust parlamendis ja kohalikes volikogudes.
2008 – Mihkel Solvak
Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi doktorant Mihkel Solvak esitas oma doktoritöö kavandi 2008. aastal ja see hinnati parlamendiuuringu stipendiumi vääriliseks. Solvak kaitses oma töö edukalt 18. novembril 2011.
August Rei (1886–1963) oli Asutava Kogu esimees, alates selle kokkutulemisest 23.04.1919 kuni tegevuse lõpetamiseni 20.12.1920. Aastatel 1920–1937 oli Rei I–V Riigikogu liige, sealjuures 1928–1929 oli ta riigivanem ja 1932–1933 välisminister.
Ajavahemikus 09.06.1925–22.06.1926 oli Rei II Riigikogu esimees.