Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul näitasid Riigikogu juhatuse valimised, et EKRE on teinud Reformierakonnaga poliittehnoloogilise kokkuleppe.

Talviku sõnul ei ole selle sisu teada, ent parlamendi juhatuse valimistel oli hästi näha, kuidas EKRE toetas Reformierakonna kandidaati ja Reformierakond toetas omakorda EKRE kandidaati. „See ei ole esimene kord, mil Reformierakond ja EKRE kauplevad küüniliselt häälte pärast. Nad on teinud seda mitmeid kordi varem ja kindlasti teevad seda ka tulevikus. Mida EKRE oravate toetamise eest vastu saab, pole teada, aga igal juhul ei erine EKRE käitumine mingil moel keskerakondlikust või reformierakondlikust kartelliparteilisusest,“ rääkis Talvik.

Ta lisas, et reformierakondlase Kalle Laaneti kõigest 30 häält näitasid väga selgelt, et Reformierakonna sisetüli köeb intensiivselt ja katkematult. „Laanet kaotas peaaegu kümne oma kodufraktsiooni liikme toetuse. Tahaksin väga näha, kas Kaja Kallas suudab vaenulikud leerid enne järgmist kevadet taas ühendada ja veritsevad haavad kokku kasvatada. Kui ta seda ei suuda, siis läheb Reformierakonnal valimistel raskemaks kui eales varem,“ märkis Talvik.

Ühtlasi juhtis Vabaerakonna Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Andres Herkel tähelepanu EKRE jultunud valele. „EKRE eksib. Krista Aru ei kandideerinud aasta tagasi Riigikogu esimehe valimistel. Tollal oli vaid üks kandidaat: Eiki Nestor. Üheksa hääle lugu oli ikka siis, kui EKRE Vabaerakonda alt vedas ja Reformierakonnaga eelmise kokkuleppe tegi, et mullu 23. oktoobril aidata Riigikogu aseesimeheks Hanno Pevkur ja saada vastu rida teeneid,“ meenutas Herkel.

Krista Aru kandideeris Riigikogu esimeheks 2016. aastal, ta sai 38 häält Eiki Nestori 53 vastu.

 „Kui norida, siis võiks öelda, et käesoleva Riigikogu koosseisu jooksul ei ole ükski esimehekandidaat saanud nii nõrka tulemust, kui sai EKRE aseesimees Henn Põlluaas täna,“ lisas Herkel.

Tagasiside