Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

E-residentsuse edasiarendamine on vältimatu, kui Eesti ei taha kaotada oma positsiooni maailma ühe edumeelseima digitaalse riigina – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogu konverentsisaalis peetud e-residentsusele pühendatud arutelu.

„Meie e-riigi maine on midagi sellist, mis avab meile väljaspool Eestit uksi ja võimaldab rääkida ka muudel teemadel. E-riigi lahutamatuks osaks on e-residentsus, mida tuleb edasi arendada,“ ütles  ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sotsiaaldemokraatide saadikurühma korraldatud ümarlaual. 

Palo sõnul on valitsus otsustanud täiendavalt panustada e-riigi võimendamisse. Kui tänavu eraldab riik e-residentsuse programmile miljon eurot, siis järgneval kolmel aastal saab programm juurde kaheksa miljonit eurot. „Tänane statistika näitab, et iga E-residentsusesse tehtud 100 euro suurune investeering tähendab viit uut e-residenti, kellest vähemalt üks asutab ettevõtte ja hakkab Eestis makse maksma,“ lausus minister. Lihtne kalkulatsioon näitab, et täna toob ühe e-residendi ettevõte aastas Eesti riigile tagasi 4300 eurot. Palo tõi välja ka selle, et Brexit on kasvatanud tuntavalt Suurbritannia ettevõtjate huvi meie e-residentsuse vastu.

E-residentsuse projektijuhi Kaspar Korjuse kinnitusel on e-residentsusel potentsiaali teha Eestist Euroopa kõige parema ettevõtluskeskkonnaga riik. „Tegu on tuntuima e-Eesti brändiga, mis on Eestile ka äriliselt väga kasulik,“ sõnas Korjus. Praegu on enim e-residente tema sõnul pärit Ukrainast, Türgist ja Valgevenest ehk siis riikidest, kus on rahvusvahelist äri väga keeruline ajada.

Teenusmajanduse Koja juhatuse liikme Ivar Veskioja sõnul tulevad teised riigid e-residentsuse arendamisel meile järgi, kui Eesti otsustavalt ei tegutse ja mitmeid probleeme ei lahenda. „Riigid konkureerivad ettevõtjate pärast,“ sõnas ta. Takistustena nägi ta ministeeriumite vahelist puudulikku koostööd ja eri ametiasutuste digitaalsete süsteemide ühildamatust. „Lähimaks väljakutseks on, kuidas kasutada Eesti eesistumist ära e-residentsuse edasiviimisel,“ märkis Veskioja.

Riigikogu e-Eesti toetusrühma esimehe Tanel Talve väitel on ametnikud huvitatud status quo’st, mistõttu peavad e-residenstsuse uuele tasemele viimisel haarama initsiatiivi poliitikud. „Tegu on võimalusega saada globaalseks riigiks, tõeliseks suurriigiks. Kui me suurelt ei tegutse ja vaikselt nokitseme, lähevad teised riigid meist mööda,“ rääkis Talve. „Tõsist kaalumist väärivad ideed teha mitteresidentidele e-residentsus kohustuslikuks ja muuta e-residentsuse meeskond isemajandav üksuseks, mis maksab riigile dividende,“ lisas ta.

Lisainfo: Tanel Talve, tel 51 23 392

Tagasiside