Pressiteade
19. detsember

Täna riigikogus toimunud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul rõhutasid mõlemad ettekandega esinenud teadlased, et ajal, kui Eestis kahanevad nii rahvaarv kui sündimus, on meie suureks võimaluseks inimeste soov lapsi saada.

„Eestis suur potentsiaal on, et meil veel soovitakse palju lapsi saada. Meie arvukad põlvkonnad on just praegu sünnituseas. See on Eestile väga suur võimalus, mis näiteks Itaalias on mööda lastud,“ ütles Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur Marge Unt sotsiaaldemokraatide eestvedamisel toimunud debatil.

Uuringud, kus küsiti inimeste hinnangut erinevatele lastele suunatud meetmetele, näitavad Undi sõnul, et kõige madalam oli rahulolu just lapsetoetusega.

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaare väitel on nn laulva revolutsiooni põlvkond arvatust palju väiksem, sest osa noori on Eestist „ära kadunud.“ „Aga järgneval kümnel aastal on meil viimane võimalus saada n-ö loomulikul teel võimalikult palju lapsi juurde. Need, kes on praegu 15-19-aastased ja nooremad, on tunduvalt väiksemad põlvkonnad,“ rääkis Ainsaar. „Järgmised viis aastat otsustavad pikemas perspektiivis ka sündide arvu, määrates nii Eesti tulevikku.“

„Meil on ka midagi head. Eestis on midagi sellist, mida paljudes teistes riikides ei ole. Meie inimestel on tegelikult soov lapsi saada,“ ütles Ainsaar. Tema kinnitusel peaks seda soovi toetama senisest tõhusam perepoliitika. Erinevatel aastatel tehtud uuringud näitavad, et perede ja laste toetamise osas valitseb ühiskondlik konsensus, et tegu on õige asjaga.

Ainsaar soovitas riigikogul nimetada lapsetoetus ümber lapserahaks ja seda suurendada.

„Sotsiaaldemokraat Urve Palo meenutas, et 2005. aastal hoiatas Rein Taagepera oma kuulsas artiklis “Demograafiline vetsupott,” et juhul kui sündimus ei tõuse, siis tõmbame endile ise vee peale. „Kaheksa aastat hiljem oleme hullemas olukorras. Kui 2005. aastal sündis Eestis 14819 last, siis eelmisel aastal sündis 765 last vähem kui toona ja selle aasta kümne kuuga on sündinud omakorda 152 last vähem kui eelmisel aastal,“ rääkis Palo.

Sama aja jooksul on näiteks kaotatud ranitsatoetus ja programm „Igale lapsele lasteaiakoht“ ning rikkis seierina püsib paigal 19 eurone lapsetoetus.

„Teen ettepaneku panustada Põhjamaade eeskujul Eesti riigi rahvuslikust rikkusest igal eelarveaastal lastega perede heaolu tõstmiseks kolm protsenti,“ lõpetas Palo.

Heljo Pikhofi sõnul ei sünnita naised riigile, vaid siis, kui ema-isa on selleks valmis. „Kindlustunde puudumine on paraku sageli kaalukeeleks, miks pere otsustabki piirduda näiteks ühe lapsega või jäävad lapsed hoopis sündimata,“ sõnas Pikhof.

Ta tõi välja sotsiaaldemokraatide korduvad ettepanekud: kolmekordistada esimese ja teise lapse toetus, kindlustada iga laps lasteaiakoha või muu sobiva lastehoiuga, tagada tõeliselt tasuta haridus gümnaasiumi lõpuni ja lubada paindlikumalt kasutada vanemahüvitist.

Täiendav info:
Urve Palo
5177912

 

 

Tagasiside