Eestikeelse kõrghariduse elujõu hoidmine vajab nii missioonitunnet kui ka täiendavaid riiklike abinõusid – just sellise tõdemusega lõppes täna Riigikogu konverentsisaalis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni eestvedamisel toimunud arutelu.

Poliitikud otsisid Toompeal koos erinevate ülikoolide professorite ja doktoritega ning üliõpilaste esindajatega vastust küsimustele „Kas eestikeelne kõrgharidus on välja suremas?“ ning kas ja kuidas astuda vastu inglise keele hiilivale pealetungile meie haridusmaastikul.

Tallinna Ülikooli professori Piret Viirese sõnul on võtmeküsimuseks, kuidas hoida vajalikku tasakaalu eestikeelse hariduse ja kõrghariduse paratamatu rahvusvahelistumise vahel. „On selge oht, et osa erialasid muutub täiesti ingliskeelseks. Üheks lahenduseks oleks seadustada, et eestikeelne õpe peab olema tagatud kõigis õppekavades ja kõigis õppeastmetes,“ märkis Viires.

Eesti keele taandumisele on tema hinnangul aidanud kaasa nii avatud maailm kui ka tasuta kõrgharidus ja demograafilised arengud, mis sunnivad ülikoole looma ingliskeelseid õppekavasid ja panustama raha teenimise eesmärgil välisüliõpilastele.

„Eesti Vabariigi saja aasta üheks suurimaks saavutuseks on eestikeelne kõrgharidus,“ märkis videosilla vahendusel Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas. Tema kinnitusel saab keel olla elujõuline vaid siis, kui teda kasutatakse kõigis valdkondades, ka akadeemilisel tasandil ja tippteaduses.

Professor Klaas kutsus üles jätkama eestikeelse kõrghariduse tuleviku üle avalikku diskussiooni ja otsima nii mitmetahulisele probleemile lahendusi.

Tartu Ülikooli eesti keele professor Helle Metslang soovitas alustada küsimustest: „Mis on ülikooli missioon  ja kelle jaoks ta maksumaksja raha eest spetsialiste koolitab?“.

USA Indiana ülikooli keeleteadlane Indrek Park toetas läbi enda rahvusvahelise kogemuse igati, et Eesti ülikoolides jätkuks eestikeelne õpe ja et teadustöid kirjutatakse kaheldava väärtusega inglise keele asemel eesti keeles.

Laiemat poolehoidu pälvis ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liikme Katrina Koppeli mõte, et meie kõrgkoolid peaksid pakkuma välistudengitele eesti keele ja kultuuri kursusi. Ühtlasi oleks see üks osa meie kõrghariduse rahvusvahelistumise protsessist.

Ümarlaua peakorraldaja, riigikogu liikme Barbi Pilvre kinnitusel jäävad eestikeelse kõrghariduse ja selle rahastamisega seotud küsimused parlamendiliikmete päevakorda.

„Tasuta kõrghariduse varjus on üks väheseid viise raha teenida üleminek ingliskeelsetele õppekavadele. Meil tuleb siin ühiselt lahendusi otsida,“ sõnas Pilvre. „Praeguste tendentside jätkudes näeme üha enam, kuidas eestlasest õppejõud annab puises inglise keeles loengut valdavalt Eesti üliõpilastele.“

 Lisainfo: Barbi Pilvre, tel 5620 7220, Toomas Jürgenstein, tel 5562 9938

Tagasiside