Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi hinnangul peab riigikogu selgeks vaidlema ja otsustama kavandatava Eesti ja Ukraina vahel sõlmitava kokkuleppe rahastamise küsimuse.

 Peaministri poolt allkirjastatava kokkuleppe kohaselt lubab Eesti lähiaastatel anda Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0.25% ulatuses SKP-st ehk siis suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Kaljulaidi sõnul peab riigikogus kindlasti läbi rääkima, kas need vahendid eraldatakse kokkulepitud kaitsekulutuste arvelt või neile lisaks. 

 

Kaljulaidi sõnul on riigikogus küsimusi tekitanud see, kas peaminister saab Eesti riigi nimel selliseid kohustusi võtta ilma lepet riigikogus ratifitseerimata? Põhiseadus ütleb, et lepingud, “millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi” ratifitseerib riigikogu. 

 

“Sellele tuginedes on osad saadikuid leidnud, et valitsus peab Ukrainale antava lubaduse osas  küsima parlamendi heakskiitu. Oleme seda analüüsinud ning vastus on: antud kokkulepet ei ole tarvis ratifitseerida, kuna tegu ei ole siduva kokkuleppega,” märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kaljulaid. 

 

Samas peab see  kulu olema tema sõnul kajastatud riigieelarves. “Kui valitsus tuleb riigikogu ette 2025. aasta riigieelarvega, siis peab saadikutel olema võimalik sealt välja lugeda kas on ette nähtud vahendid selle kohustuse täitmiseks või ei ole. Tegu on 100 miljoni euroga, ligi 100 eurot iga Eesti elaniku taskust aastas. See ei saa tulla “kuskilt õhust”,” selgitas Kaljulaid. 

 

Omaette küsimus on, kas see raha tuleb kaitse- eelarve arvelt või lisaks sellele, mis on  kavas kulutada Eesti riigikaitsele. ”100 miljonit on ligi kümnendik kaitseeelarvest –  kui me otsustatakse,  et see läheb Ukrainasse, siis ühtlasi tuleb leppida, et Eestisse me sama raha eest relvi, moona ja muud vajalikku ei osta. Seda otsust ei saa täitevvõim teha parlamendi heakskiiduta,” selgitas Kaljulaid. 

Tagasiside