Pressiteade
17. detsember

Sotsiaaldemokraat Mart Meri kinnitusel ohustavad Eesti teadust ajal, kui Euroopa Liit on oluliselt suurendamas teadusuuringute rahastamist, rohmakad ja rumalad ümberkorraldused.

„Sügisel hakkasid levima uskumatud kuuldused, et seni riiklikul rahastusel tegutsevast umbes 1900 täiskoormusega teadustöötajast jääb palgale vaid 600-650 ehk üks kolmandik. Kuulduse algallikaks osutus Eesti Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli artikkel 4. oktoobri Sirbis, mis neid jutte kinnitas,“ ütles Meri täna riigikogus toimunud teadus-ja arendustegevuse arutelul.

Meri sõnul on samuti ülimalt küsitav teadusagentuuri tegevus institutsionaalsete uurimistoetuste taotluste hindamisel. „Lõpphinnang paljudele asutustele ja uurimisrühmadele on mõru: hindamise reegleid on käigu pealt muudetud või rakendatud valikuliselt. Mõni teema on läbi kukutatud mõne osakoormusega töötava rühmaliikme tõttu, mõni jälle mitte,“ rääkis Meri. „Teadusagentuur on langetanud otsuseid formaalsete ja salastatud retsensioonide alusel. Nagu ütles üks akadeemik, rahvusvaheliselt tuntud teadusrühma liider: retsensioonid on rumalusi täis.“

Rahastamisreformi tulemusena pääseb Meri sõnul personaalsete uurimistoetuste sõelast läbi vaid kümme protsenti taotlejaid. Eriti tugeva surve alla on jäämas humanitaaria, sealhulgas rahvus- aga ka sotsiaalteadused, kus üksikuurija või väikeste uurimisrühmade roll on suur. Nemad aga ei kvalifitseeru oma eripära tõttu institutsionaalsete toetustele lisas ta.

„Teaduskorraldus vajab hooldamist, järelkasvu koolitamist ja võimalusi teenekate teadlaste väärikaks taandumiseks. Teaduse missiooniks peab olema tajutavalt positiivne mõju ühiskonnale, inimesele, loodusele,“ märkis Meri. „Rohmakad ümberkorraldused võivad tekitada haava, mis kinni ei kasva. Võimalik, et aasta 2013 läheb Eesti teaduse ajalukku haavade tekitamise aastana.“

Täiendav info:
Mart Meri
5127314