Pressiteade
10. oktoober

Täna Toompeal peetud haridusteemaline arutelu päädis sotsiaaldemokraat Mart Meri üleskutsega lõpetada Eesti hariduselus riigi ja omavalitsuste vaheline külm sõda, mis on aidanud kaasa haridusliku kihistumise kasvule.

Meri hinnangul on meie hariduskorraldusse kerkinud omamoodi Berliini müürid, mis hariduse kättesaadavust kuidagi ei paranda. „Riigi ja kohalike omavalitsuste vahel käib justkui külm sõda, mõnikord ka omavalitsuste endi vahel. Tasakaalus pole ei kohustused, võimalused ega ka õigused,“ rääkis Meri. „See külm sõda külvab ebakindlust, mis nõrgestab ühelt poolt hariduse kvaliteeti ja teisalt suurendab haridusliku kihistumise tõenäosust. Ta on avamas teed tasulise põhihariduse tekkeks.“

On lubamatu, et ajal, kui Eesti ei õpi ega tööta ligi 40000 kuni 24-aastast noort ning koolides suureneb erivajadustega laste arv, „prepareeriti“ põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest välja sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, leidis Meri. Õpilaste potentsiaalne andekus avaneb tema sõnul kõige paremini võrdseid võimalusi pakkuvas haridussüsteemis.

Meri sõnul on vähemalt Põhjamaades hea tava pürgida hariduspoliitikas konsensuse poole. „Kutsun üles lammutama Berliini müürid ja lõpetama sihitu sekeldamine,“ märkis Meri.

Tallinna Ülikooli professor Aaro Toomela rõhutas oma ettekandes, et haridus peab olema kättesaadav igale lapsele sõltumata tema elukohast ja just selle eesmärgi saavutamisele peab olema allutatud ka kogu hariduspoliitika.

„Põhikooli lahutamine gümnaasiumist – see pole probleem, millele peaks aastaid keskenduma. Märksa olulisem on tegeleda sellega, et õpetajad saaksid hea hariduse ja klassides oleks vähem lapsi,“ rääkis Toomela. „Õpetaja ilma koolimajata saab suurepäraselt õpilase arengut toetada, koolimaja ilma õpetajata ei tee seda mitte kuidagi.“

Soome haridusminister Krista Kiuru tõi Soome haridussüsteemi kolme vaalana välja tasuta hariduse kuni kõrgkooli lõpuni, õpetajate kõrge taseme ja eesmärgi tuua koolis välja iga lapse anded ja oskused. „Väikeriik on edukas vaid siis, kui ta investeerib haridusse. Haridus on ka majanduslikult kõige tasuvam investeering,“ lausus Kiuru.

Üheks maailma parimaks peetav Soome haridus seisab samuti silmitsi probleemidega. „Hariduslik ebavõrdsus on Soomes kasvamas nii noorte seas kui koolide vahel. Meie üheks suurim väljakutseks on, et ükski 16-aastane noor ei tohi jääda väljapoole haridussüsteemi,“ ütles Kiuru.

Täiendav info:
Mart Meri
5127314
 

PS! Sotsiaaldemokraatide korraldatud seminari “Hariduse regionaalne kättesaadavus” fotod leiab aadressilt: bit.ly/18RdT7E. Professor Aaro Toomela ettekande tuumaga saab tutvuda siin: bit.ly/1eatQbc ja Soome haridusministri Krista Kiuru ettekande teesid leiab siit: bit.ly/17hdSab.