„Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine vajab suuremat selgust. Enne eelnõu vastuvõtmist peaksime nägema konkreetset projekti tulevasest  koolivõrgust. Kooli täpsusega. Alles siis saame hinnata kavandatu otstarbekust,“ ütles sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg.

„Koolivõrk pole üksnes omavalitsuste, vaid ka riigi probleem, kes on ju koolide kaasrahastaja ja kannab täit vastutust hariduse kvaliteedi eest.“

 

Ilma muudatusteta õppekavas ja õpetajate ettevalmistuses on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine üsna formaalne ja isegi arusaamatu, leiab Peeter Kreitzberg.

 

„Gümnaasiumile tuleb püstitada selged kvaliteedinõuded ja selle alusel teha inventuur Eesti koolivõrgus. Sama käib põhikoolide kohta. Gümnaasiumide tulevastes asukohtades tuleb siiski võimalikult kiiresti selgusele jõuda ja seejärel anda piisavalt pikk ettevalmistusaeg üleminekuks“.

 

Soomes võttis üleminek 6 aastat, sealjuures ettevalmistusaeg võis olla isegi 10 aastat. Gümnaasiumid peavad paiknema otstarbekalt mitte ainult viie valla või ühe linna seisukohast vaadatuna, vaid kogu riigi seisukohast vaadatuna.

 

„Kindlasti viiks seaduse vastuvõtmine  kogu koolivõrgu muutmisele, mis toob kaasa vajaduse muuta õpilastranspordi korraldust. Tekib vajadus uute õpilaskodude järele, muutuda võivad tõmbekeskused,“ nentis Kreitzberg.

 

Vajame üle Eesti territooriumi ühtlaselt paiknevat tugevate põhikoolide ja tugevate gümnaasiumide võrku, lisas Peeter Kreitzberg.

 

Lisateave:

Peeter Kreitzberg

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige, kultuurikomisjoni esimees

50 64 562