Kreitzberg: Koolijuhtimine vabaks poliitilisest tõmbetuulest

Uue seaduse vastu võttes kaob poliitiline surve Eesti koolijuhtimisest, muutes haridussüsteemi stabiilsemaks ja tugevaks.

Viimastel aastatel on koolide juhtimises märgata liigset poliitilist survet, koolijuhtide sundparteistamist ja politiseeritud konkursse koolijuhtide valimisel.  

 „Koolijuhi ülesanne on juhtida kooli ja korraldada haridust. Heal direktoril ei ole vaja mõelda sellele, kuidas meeldida vahetuvatele poliitilistele jõududele või tunda end ohustatuna valitsejate tahtest,” ütleb Peeter Kreitzberg.

Koolijuhiks kujunemine võtab palju aega. Haridus nagu riigikaitse vajab stabiilsust ja pädevaid juhte. Surve avaldamine koolijuhile erakonda astumiseks ja partei-koolid ei ole demokraatliku riigi huvides.

Euroopas on tava, et koolijuhtidega on sõlmitud tähtajatud lepingud. Soome haridusedu üheks olulisemaks põhjuseks peetakse just haridusjuhtide ja ka õpetajate sõltumatust päevapoliitilistest  protsessidest.

Kreitzberg lisab: „Loodame, et saabub tagasi aeg, kus koole tuntakse direktori nime järgi.”

Seni on Eestis kasutusel tähtajalised lepingud. Kehtiva seaduse alusel on haridusjuhid pidanud iga 5 aasta järel läbima konkursi. Täna anti Riigikogus menetlusse eelnõu, mis ka Eestis kehtestaks tähtajatud lepingud huvikooli juhtidele, põhikooli-, gümnaasiumi-  ja kutseõppeasutuse direktoritele.  

Eelnõu takistab koolijuhtide sundparteistamist, mis on eriti suure ulatuse võtnud  Ida-Virumaal. Kui koolijuht ei tule oma ülesannetega toime, on tema vabastamiseks olemas objektiivsemad protseduurid, kui iga 5 aasta järel korraldatavad konkursid.

Lisainfo:
Peeter Kreitzberg
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige
[email protected]
50 64 562

Teate edastas:
Karin Tammer
[email protected]
SDE pressiesindaja Riigikogus
631 6650
555 89 250