Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaaldemokraat Inara Luigas pidas täna Riigikogus kirgliku toetuskõne, kui parlamendi suures saalis olid teisel lugemisel valitsuse esitatud noorsootöö, haridus- ja huvikooli seaduste muudatused, mille vastuvõtmisel luuakse alus õpilaste huvitegevuse täiendavaks toetussüsteemiks.

„Kui tehakse rohkem sporti, tegeletakse arendava tegevusega kunsti- ja huviringides, siis lapsed arenevad, neil avardub silmaring ja nad oskavad elult rohkem tahta. Mitteaktiivsed lapsed muutuvad aktiivseks, neil on entusiasmi elus edasijõudmiseks ja oma elueesmärkide püstitamiseks. Nad on motiveeritud tegema nutiseadmete välist koostööd, on võimelised reaalses maailmas õlg õla kõrval üheskoos midagi tegema,“ rääkis Inara Luigas.

„Kõigile ei ole looduse poolt antud võimalusi saada ja kasvada meistriteks. Kõigile ei ole antud annet kõigeks. Kuid puutudes juba lapseeas kokku huvitavate tegevustega, tekib lastel uudishimu erinevate valdkondade vastu, nagu ka üleüldse arusaam sellest, milliseid võimalusi ühiskond enesearendamise suundades pakub,“ ütles ta.

Seaduseelnõu on SDE algatus, mille jõustumise järel võtab huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem erilise tähelepanu alla kolm valdkonda – kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused. Riik hakkab huvitegevust toetama septembrist, tänavu on selleks 6 miljonit ja alates järgmisest jaanuarist 15 miljonit eurot aastas.

Selle eelnõuga läheb riik maapiirkondadele appi, ütles Inar Luigas: „Just suurlinnadest kauged kohad tunnevad puudust võimalustest laste arendamisel. Maal on keeruline liikumisega, sest raha on vähe, senimaani puudub tasuta transport. Tihti puuduvad ka õpetajad huviringidesse. See seaduseelnõu pakub lahenduse.“

Sama rõhutas tema fraktsioonikaaslane, sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein, kelle sõnul loob eelnõu tänu tugevale regionaalsele aspektile aluse ka maalastele suuremate sihtide seadmiseks ja kastist välja mõtlemiseks, kuna neil tekib rohkem võimalusi kokku puutuda ja tegeleda mitmekesiste huvialadega, olgu selleks siis näiteks sporditreening, näitering, loodusvaatlused, laulukoor või robootika.

Sotsiaaldemokraadid on huvitegevuse täiendava rahastamise puhul pidanud oluliseks vajaduspõhist lähenemist: omavalitsus saab panustada sinna, kus selleks on kõige suurem vajadus, olgu selleks koolibussi lisaväljumine või uue huviringi ja trenni avamine.

„Antud eelnõuga loodavad tingimused kooli- ja koduväliseks õppeks on minu arvates tänase ühiskonna hädavajadus. See valmistab inimesi ette elukestvaks õppeks,“ sõnas ta.

Kuus aastat Krabil ja 20 aastat Tartus õpetajana töötanud Toomas Jürgenstein ütles täna Riigikogus: „Väga ettevaatlikult üldistades mulle tundub, et koolides domineerib pigem arusaam, et teadmisi avastatakse, ja õpe on seetõttu enamasti suunatud tulemusele. Huvitegevuse ja huvihariduse puhul domineerib pigem seisukoht, et uusi teadmisi luuakse. Selline õpe lisab õpilase arenguks uue aspekti. Loominguline õpe on reeglina atraktiivne ja võib-olla õnnestub meil õppimisse tagasi tuua need õpilased, keda on umbes tuhat, kes hetkel tõepoolest kusagil ei õpi.“

Noorteseire andmeil on huvitegevus paljudele lastele otsekui luksuskaup – 10 protsenti koolilastest ei ole viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et ligi 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud.

 Lisainfo: Inara Luigas, tel 51 68 422 ja Toomas Jürgenstein, tel 556 299 38

Tagasiside