„Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski väike, kuid julge samm näitab kindlalt, et tuleb jõulisemalt viia sisse muutusi ühiskondlikes hoiakutes. Need sammud on vajalikud selleks, et noored saaksid kasvada tervemas ühiskonnas, kus alkoholitootjate surve ei mõjuta nende otsuseid edasiseks eluks.“

Nii alustas eile õhtul parlamendi kõnetoolis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Helmen Kütt. Ta tsiteeris Pärnu ja Saaremaa naiste tugikeskuse, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse, Eesti Punase Risti Pärnumaa Seltsi, MTÜ Kodanikujulgus ja MTÜ Ettevõtlikud Naised Eestimaal inimeste toetuskirja sotsiaalministeeriumis koostatud eelnõule, mis karmistab piiranguid alkoholi reklaamimisele ja kättesaadavusele.

„Selle eelnõu eesmärk on rahva tervise ja eriliselt meie noorte kaitse. Me tahame tõkestada alaealiste alkoholitarvitamist, mullu tegeles politsei 3327 korda alaealiste alkoholitarvitamistega Me tahame vähendada alkoholi kogutarbimist ja eriliselt liigtarvitamist. Me tahame turvalist keskkonda igaühele. Tahame vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid,“ rääkis Helmen Kütt seaduseelnõu esimesel lugemisel Riigikogus.

Ta meenutas, et konservatiivsetel hinnangutel oli 2015. aastal Eestis üle 1000 alkoholiga seotud surma, et mullu sai politsei seoses alkoholitarvitamisega 37 034 väljakutset ja teadet, millest suur osa on seotud koduvägivallaga. „Uskuge, naiste tugikeskused, kelle kirja oma sõnavõtu alguses tsiteerisin, teavad seda oma igapäevasest kogemusest,“ sõnas ta, lisades, et Eesti Haigekassale läks alkoholiga seotud haiguste ravimine näiteks 2015. aastal hinnanguliselt maksma 50,3 miljonit eurot.

„Sotsiaalministeeriumi ettepanekud karmistada nii piiranguid alkoholi reklaamimisele kui ka kättesaadavusele on sotsiaaldemokraatide jaoks asjakohased, vajalikud ja mõistlikud,“ kinnitas Helmen Kütt.

„Ebamõistlik on siin hoopis Reformierakonna ettepanek parlamendi majanduskomisjonis see seaduseelnõu tagasi lükata. Seda olukorras, kus Eesti kaotab alkoholile aastas vähemalt 30 000 täisväärtuslikku eluaastat – kui see number ei kõneta, siis arvutagem kadu rahasse; see on 490 miljonit eurot igal aastal,“ ütles ta, liites kokku alkoholiga seotud haigestumised ja enneaegsed surmad ning haigekassa kulu alkoholiga seotud haigustele.

Helmen Kütt nimetas eelnõus pakutud meetmetest olulisimaks alkoholireklaami piiranguid, millega keelatakse alkoholireklaam sotsiaalmeedias, keelustatakse välireklaam, pikendatakse reklaamipiirangut raadios ja teles tund aega, kuni kella 22-ni, keelatakse alkoholireklaam ajakirjade lisaväljaannete esi- ja tagakaanel ning reklaamides lubatakse edastada vaid neutraalset teavet, välistades alkoholi tarvitamisele positiivse kuvandi loomist.

„Eesti noored on alkoholireklaamidest väga teadlikud. Kui 2012. aastal paluti EMORi uuringus spontaanselt nimetada reklaame, siis kõige rohkem nimetati alkoholireklaame. Alkoholireklaame ei olnud vastajatele negatiivsed, vaid neutraalsed või positiivsed. Meelde jäänud ja mainitud klippidest enamiku ühine nimetaja oli seltskond, pidu ja positiivne atmosfäär,“ tõdes Helmen Kütt.

„Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmine sotsiaalministeeriumi pakutud kujul annab meile selle, et uued põlvkonnad, meie lapsed saaksid üles kasvada ilma jõulise alkoholipropagandata,“ ütles ta.

Lisainfo: Helmen Kütt, tel 51 14 339