Riigikogus olid täna teisel lugemisel töölepinguseaduse muudatused, mis lihtsustavad alaealiste tööle asumise korda ja lubavad lastel koolivaheajal senisest rohkem töötada.

„Noorte tööle võtmist  pärsib ajale jalgu jäänud ja liiga keerukas paberimajandus. Juba sellest suvest saab see viga parandatud, mis kindlasti lihtsustab laste kõrval ka tööandjate elu. Alaealiste töötamist soodustab ka ajaliste piirangute leevendamine,“ ütles riigikogus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Oluline on rõhutada, et uued reeglid ei tee mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas,“ lisas Pikhof.

Edaspidi teeb seadus vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Alaealised tohivad juba lähitulevikus vaheaegadel varasemast rohkem tööd teha – 13-14-aastane ja vanem alaealine  kuni  seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Veel kehtiv kord lubab neil töötada kuni neli tundi päevas ja kuni  20 tundi nädalas. Koolikohustuslikele alaealistele jääb kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.

Pikhofi sõnul lihtsustub oluliselt noorte tööle võtmisega seonduvat asjaajamine. „Tööandjal tuleb  alaealine kanda 10 päeva enne tema tööle asumise kuupäeva töötajate registrisse ja lisada juurde muu info koos lapse vanema nõusolekuga,“ selgitas Pikhof.  Nii ei pea tööandjad enam tööinspektsioonile eraldi dokumente esitama.

„On tore, et meil on tööandjaid, kes pakuvad noortele inimestele tööd.  Kõige tähtsam on aga see, et  koolieas saadud töökogemus annab noortele maast-madalast tööharjumuse ja teadmise, et raha ei kasva puu otsas,“ märkis Pikhof.

Täiendav info: Heljo Pikhof, 5119637