Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu suures saalis olid täna esimesel lugemisel valitsuse esitatud noorsootöö, haridus- ja huvikooli seaduste muudatused, mille vastuvõtmisel luuakse alus õpilaste huvitegevuse täiendavaks toetussüsteemiks.

Seaduse vastuvõtmist toetanud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Riigikogu kõnetoolist, et liiga paljudele õpilastele on võimalus osaleda huvitegevuses otsekui luksuskaup – noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et ligi 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Samuti käib, sõltuvalt omavalitsusest, praegu regulaarselt mõnes huviringis või trennis 30-60 protsenti lastest, mida on ilmselgelt liiga vähe.

„Olen korduvalt kuulnud kurbi lugusid, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide tõttu või lapse kodukandis pole selleks võimalusi,“ rääkis Heljo Pikhof parlamendi ees. „Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused, kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.“

Huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem võtab erilise tähelepanu alla kolm valdkonda – kultuur, sport ning loodus- ja täppis teadused. Riik hakkab huvitegevust toetama septembrist, tänavu on selleks 6 miljonit ja alates järgmisest jaanuarist üle 14 miljoni euro aastas.

Heljo Pikhof pidas huvitegevuse täiendava rahastamise puhul oluliseks vajaduspõhist lähenemist: omavalitsus saab panustada sinna, kus selleks on kõige suurem vajadus, olgu selleks koolibussi lisaväljumine või uue huviringi ja trenni avamine.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni, mis tuleneb koalitsioonileppest, töötas välja kultuuriministeerium, selle rakendajaks jääb haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo: Heljo Pikhof, tel 5119637

Tagasiside