SDE pressiteade

13. detsember

Riigikogu tänasel arutelul jäi kõlama seisukoht, et omastehoolduse korraldus vajab muudatusi, sest vastasel juhul jätkub nii raha kui omastehooldajate tööjõu raiskamine.

„Arvutused näitavad, kui pillavalt käib Eesti riik ümber omastehooldajate tasuta tööjõu kasutamisega. Sisuliselt lebavad maas miljonid eurod, mida riigijuhid ja sotsiaalelu korraldajad ei ole millegipärast osanud märgata,“ märkis debatil ettekandega üles astunud ajakirjanik Tiina Kangro.

Kangro sõnul oleme me seisus, kus iga raskema puudega inimese kõrvale kipub tekkima veel teinegi abivajaja – töötu, sissetulekuta, ühiskonnaelust kõrvale jäetud ja ülepingest läbikulunud tervisega omastehooldaja. „Nii ei saa jätkata. Nii ei ole Eesti riik jätkusuutlik,“ lausus Kangro. Enamik vormistatud puudega lapse hooldajaid saab kuus vaid 19 eurot. Samas jäävad riigile laekumata maksud tuhandetelt inimestelt, kes on sunnitud kodus oma lähedase eest hoolitsema. Kangro kinnitusel vajavad muutmist mitmed seadused. Alustada tuleks perekonnaseadusest, mis praegu mõistab vanemad kuni surmani oma abivajava puudega lapse hooldajaks, sõnas ta.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt rõhutas samuti, et olukorras, kus elanikkond vananeb ja maksumaksjate arv väheneb, tuleb omastehoolduses nii inimressurssi kui raha targemalt kasutada. „Hoolekandeteenuste erinev kättesaamine ning paiknemine ei taga inimestele turva- ja kindlustunnet ning tekitab võõrandumist ühiselust,“ rääkis Kütt.

Kõnelejad leidsid, et väikeses Eestis tuleb abivajajaile teha kättesaadavaks rehabilitatsiooni- ja tugiteenused sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või ääremaal. Riik peab võtma siin ühese vastutuse, kaasates omavalitsusi.

Omastehoolduse seisust põhjaliku ülevaate andnud Tartu ülikooli sotsiaalteadlane Jüri Kõre sõnul tuleb muu seas tõhustada nii omastehooldajate koolitamist kui neile informatsiooni jagamist oma õiguste ja võimaluste kohta. Eestis on hooldajatele tekkimas tugiisikute võrgustik üksikute MTÜde näol.

Helmen Kütt avaldas lootust, et sotsiaaldemokraatide eestvedamisel toimunud aus arutelu aitab kaasa paremate lahenduste leidmisele, mis sünnivad kõigi erakondade koostöös. „Igapäevaelus me ei mõtle sellele, et Eestis elab ligi 200000 omastehooldajat. On vaid hetk, millal meist igaühest võib saada kas hooldaja või hooldustvajav inimene. Inimese elu on nii habras ja hirmuäratavalt ettearvamatu,“ märkis Kütt.
 

Täiendav info:
Helmen Kütt
5114339