Homsest, 1. märtsist astuvad jõusse seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta oma lapsele elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivus.

Neid sätteid tohib rakendada võlgnike puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud lapsele elatise maksmata. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud.

„Muudatused teenivad üheselt laste huve. Loodan väga, et uutel reeglitel on tugev ennetav mõju ja et elatisvõlgnike read hakkavad kahanema. Vanematel, kes ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, tuleb nüüd arvestada sellega, et riigil on tõhusamad hoovad elatise kättesaamiseks, “ ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Samas annab seadus kohtule ka üsna laia kaalutlusõiguse, sest juhtumeid on väga erinevaid. Ka ei jõustu juhiloa või mõne muu õiguse peatamise otsus koheselt. Kui võlgnik tasub esimese makse 30 päeva jooksul või lepib kokku maksegraafikus, jäävad talle load alles. „Tasub rõhutada, et sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist tasuda,“ ütles Anvelt.

Juba sügisel suurenesid oluliselt kohtutäiturite õigused ja kohustused, kel tuleb regulaarselt võlgnikega suhelda ning uurida nende sissetulekute seisu. Kui muu ei aita, peab täitur võlgniku eluruumid ja kinnisvara läbi otsima, et leida sealt vara, mida arestida ja maha müüa.

„Eesmärgiks on meie laste parem heaolu. Riik ei saa jääda kõrvaltvaatajaks olukorras, kus Eestis on tuhandeid vanemaid, kes on võlgu oma laste ees. Just sel põhjusel elab palju lapsi vaesusriskis,“ rääkis Anvelt.

Täitemenetluse seadustiku muudatused töötati välja ja võeti seadusena vastu ajal, kui Andres Anvelt töötas justiitsministrina.

Täiendav info:
Andres Anvelt, 5247747