Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles täna riigikogus rahva ja eluruumide loenduse tulemuste arutelul, et lapsevanema lisahääl muudaks oluliselt valimiste fookust ning suunaks tähelepanu lastega peredele ja nende vajadustele.

„Üha vananevas ühiskonnas on lastega perede tähtsus poliitikate kujundamisel muutunud üha väiksemaks. Näiteks on kõikide erakondade programmides lubadus pensione tõsta ning seda on iga-aastaselt, ka kriisi ajal, üksmeelselt tehtud. Samas on ka kõikide erakondade programmides lubadused seista lastega perede huvide eest, kuid nende täitmise praktika on erinev ja tihti küsitav,“ nentis Tsahkna.

„Tänapäeval on poliitilised jõud piisavalt professionaalsed ning valimiskampaaniaid tehakse täies teadlikkuses, kui suured on erinevad valijarühmad, kui aktiivselt nad valimas käivad ning millised on nende esmased huvid.“ ütles Tsahkna.

Tema sõnul tuleks olukorras, kus meie iive on püsivalt negatiivne ja lapsi sünnib aina vähem, tasakaalustada valimissüsteemi selliselt, et eakate kõrval suureneks ka  lastega perede osakaal otsuste langetamisel.

„Selleks tuleks muuta Põhiseadust nii, et kõik lapsed saaksid alates sünnihetkest valimisõiguse. Mõistagi, kuni lapse täisealiseks saamiseni teostab valimisõigust lapse eest lapsevanem. Sellega suureneks häälte arv üle 250 000 inimese võrra, mis aitaks tasakaalustada erinevas vanuses olevate inimeste osakaalu valijate seas,“ lausus Tsahkna.

„Perevalimiste rakendamine paneks poliitikud, kelle enamuse seljaajus tiksub vajadus osutuda uuesti valituks, olukorda, kus lastega perede huvidega arvestamine tõuseb nende ellujäämise tagatiseks,“ arvas ta.

Tsahkna lisas, et Põhiseaduse muutmine ei tohi käia kergekäeliselt, kuid arvestades meie demograafilisi arenguid, on ohtu sattunud Põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi püsimise eesmärk, mistõttu on selle muutmine demograafilise olukorra parandamiseks põhjendatud.