Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul toob täna vastu võetud perehüvitiste seadus kaasa viimaste aastate suurima muutuse perepoliitikas ning suurendab oluliselt eeskätt üksikvanemaga kasvavate laste, kuid ka kõigi perede toimetulekut ja turvalisust.

„Vaesus on täna ühe vanemaga pere nägu. Üksikvanemaga pere risk sattuda allapoole suhtelist või absoluutset vaesuspiiri on kordades suurem perest, kus vanemaid on kaks“ ütles Kokk. „Täna kasvab ühe vanemaga peres 56 000 Eesti last. Neist iga neljas ei saa eraldi elavalt vanemalt elatisraha ja reeglina tähendab see, et vanem väldib oma kohustusi lapse ees,“ lisas ta.

Koka sõnul ei tähenda vaesuses kasvamine pelgalt kehvemaid elamistingimusi, vaid toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ning ei lase lapsel oma võimeid täiel määral realiseerida. „Aidates üksikvanemaga peresid anname suurele osale kasvavast põlvkonnast elus parema stardipositsiooni,“ ütles Kokk.

„Riik annab seadusega selge sõnumi, et oma lapsele võlgu olemine pole tolereeritav,“ ütles Kokk. „Riigil on rohkem hoobasid võlgade sisse nõudmiseks kui eraisikuil. Kui võlg maksmata, ei väljastata talle näiteks uut isikut tõendavad dokumenti või on piiratud konkreetsed riiklikud teenused.“

Tema sõnul vähendasid sotsiaalsed toetused  2014. aastal laste suhtelise vaesuse määra enam kui kolmandiku võrra. „Üksikvanemate elatisabiskeemi, lastetoetuste tõusu ja suurte perede toetamise sammude koosmõjus võiks see näitaja väheneda ka tulevatel aastatel,“ ütles Kokk.

Elatisabiskeem hakkab kehtima 2017. aasta 1. jaanuaril ja kindlustab, et elatisabi võlglaste lapsed saavad iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte. Riik maksab lapsele elatise ning nõuab selle oma sunnivahenditega võlglaselt sisse.  Riigieelarvesse on selleks planeeritud 2017. aastal 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus.

Perehüvitiste seadus  koondatakse senised peretoetused, vanemahüvitise ja elatisabi seadused õigusselguse tagamiseks ühte seadusesse. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks.

Priit Värk

priit.vark@riigikogu.ee

Tagasiside