2016. aastal kavandatud rahastustega astume järgmised sammud sotsiaalse turvalisuse kasvatamise suunas, vähendades bürokraatiat ning parandades perede toimetulekut.

Peagi algav 2016. aasta toob sotsiaalvaldkonnas kaasa mitmed muudatused, mille rakendamisega on valitsusliit soovinud vähendada taotlejate bürokraatiakoormat ning parandada perede ja pensionäride toimetulekut ning tõhustada seadusandlust.

Üldvaade Eesti sotsiaalsüsteemi arengule on tuleva aasta perspektiivis positiivne. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud moodustavad rohkem kui 3,5 miljardit eurot ehk ligi 176 miljonit eurot enam kui tänavu.

Valdkonna kulude 5,2-protsendine kasv ei võimalda korda saata imesid, kuid tagab stabiilse ning jätkusuutliku arengu Eesti sotsiaalsüsteemis.

Represseeritud saavad toetuse

Riigikogus on vastu võetud seadusemuudatused, millega ühendatakse alates järgmisest aastast okupatsioonirežiimide poolt represseeritutele mõeldud tervise taastamise toetus ja sõidusoodustus ühtseks toetuseks suurusega 192 eurot aastas.

Oluline on sealjuures, et toetuse taotlemisel ei ole vaja enam esitada kuludokumente. Nii kaob ära tarbetu bürokraatia 11 300 juba väärikas eas inimese jaoks, kellele seni hüvitati sõit ühistranspordiga poole piletiraha ulatuses.

Ühtse toetuse puhul saab võõrvõimu repressioonide all kannatanud inimene ise oma parema äranägemise järgi otsustada, kuidas toetusraha kasutada.

Toetused kasvavad

Uuel aastal jätkavad kasvamist erinevad perede toimetulekut parandavad toetused. 1. jaanuarist tõuseb toetus esimesele ja teisele lapsele 50 euroni kuus. Lapsetoetuse kasv saab jätku 2017. aastal, mil tõuseb lasterikaste perede toetus, ning ka 2018. aastal.

Uuest aastast tõuseb toimetulekutoetuse määr 130 euroni tänavuse 90 euro asemel. Samuti kasvab töötutoetuse määr – 4,01 eurolt 4,41 euroni päevas.

Pensionid suurenevad järgmisel aastal 5,7 protsenti – keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Käivitub tagasimakse süsteem

2016. aastast käivitub perede toimetuleku parandamiseks mõeldud tagasimaksete süsteem. Tegemist on olulise meetmega, mis aitab vähendada palgavaesust ja sellest tingitud väljarännet.

Esimesed väljamaksed uue süsteemi järgi tehakse 2017. aasta alguses, võttes aluseks 2016. aastal laekunud tulumaksu näitajad.

Tagasimakse suurus hakkab sõltuma teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev.

Tagasimakse summa suureneb sissetuleku kasvades ning on kõige suurem 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Minu juhitava sotsiaalkomisjoni ettepanekul laiendati tulumaksu tagasimakse saajate ringi ja tänu sellele saavad tagasimakse süsteemist osa ka töövõimetuspensionärid, kes ei saa täistööajaga töötada. See on panus ka töövõimereformi.

Tagasimakse süsteem suurendab perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada olukorda tööturul ning ergutada läbi kasvava tarbimise majanduskasvu, mis on aluseks meie heaolu kasvule.