Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemisel hambaravihüvitist suurendav seadus, millega saab alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis olema täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas. Eakatele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Kokk selgitas, et Eestis jääb rahalistel põhjustel hambaravi saamata keskmiselt 7,6% Eesti inimestest ning see lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne. „Kõrgeimas sissetulekurühmas jääb hambaravita 1,8% elanikkonnast, vaesemast osast suisa 15%. Arvestades kui olulist rolli mängib suuhügieen inimese tervise juures, siis see on tõsine mure koht,“ ütles Kokk.

Kokk kommenteeris, et seaduse vastuvõtmisel hakkavad inimesed saama senisest suuremat hambaravihüvitist. „Esiteks on kõrgendatud hambaravivajadusega inimesed, kelleks on rasedad naised, alla 1-aastaste laste emad, meditsiinilistel põhjustel kõrgendatud ravivajadusega isikud ja pensionärid. Nemad saavad haigekassa poolt hüvitist 85 eurot aastas ja 15 eurot tuleks juurde maksta patsiendil ise. See sihtrühm moodustab Eestis täna ca 400 000 inimest,“ kommenteeris Kokk.

„Teiseks oleme planeerinud ülejäänud täiskasvanute hüvitise piirmääraks 30 eurot aastas. Mõlemad hüvitised jõustuks 1. juulist 2017. Selle rahaliseks katteks on arvestatud järgmisel aastal 6 miljonit eurot riigieelarvest ning edaspidi 12 miljonit eurot aastas,“ selgitas ta.

Senised hüved lastele ja vältimatule hambaravi abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest.

Kontakt:
Priit Värk
58 053 895

Tagasiside